AVALDATUD :
RT I 1993, 74, 1054;
RT I 1998, 71, 1200
REDAKTSIOON :
RK s 18.06.2009 jõust. 06.07.2009
RT I 2009, 35, 232
RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009
RT I 2009, 5, 35
RK s 21.12.2006 jõust.29.01.2007
RT I 2007, 4, 17
RK s 21.04.2004 jõust.05.07.2004
RT I 2004, 41, 276
RK s 23.10.2003 jõust.24.11.2003
RT I 2003, 71, 473
RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003
RT I 2003, 20, 116
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003
RT I 2002, 90, 521
RK s 16.06.1999 jõust.01.01.2001
RT I 1999, 60, 617
RK s 16.06.1999 jõust.01.01.2000
RT I 1999, 60, 617
RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999
RT I 1999, 60, 617
RK s 13.01.99 jõust.15.02.99
RT I 1999, 10, 150
RK s 16.06.98 jõust.16.07.98
RT I 1998, 61, 988
RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96
RT I 1996, 49, 953
Seaduse tekstis asendatud sõna "vabahariduskoolitus" sõnadega "vabahariduslik koolitus" vastavas käändes - (RK s 16.06.98 jõust.16.07.98 RT I 1998, 61, 988)
TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
Vastu võetud 10. novembril 1993.
I peatükk
Üldsätted
Paragrahv 1. Seadus sätestab täiskasvanute koolituse alused ja õiguslikud tagatised täiskasvanutele nende soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul.
(RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617)
Paragrahv 2. Käesoleva seaduse tähenduses on täiskasvanute koolitusasutused on riigi- ja munitsipaalasutused, koolitusluba omavad erakoolid, era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kui täiskasvanute koolitus on nende seadusest või põhikirjast (põhimäärusest) tulenev tegevus, ning füüsilisest isikust ettevõtjad.
(RK s 16.06.98 jõust.16.07.98 - RT I 1998, 61, 988;
RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617)
Paragrahv 3. (1) Sõltuvalt eesmärgist on koolitus käesoleva seaduse kohaselt:
1) tasemekoolitus;
2) tööalane koolitus;
3) vabahariduslik koolitus.
(2) Tasemekoolitus võimaldab õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom.
(RK s 21.12.2006 jõust.29.01.2007 - RT I 2007, 4, 17)
(3) Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend.
(4) Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis.
Paragrahv 4. (1) Tasemekoolitust võimaldavate haridusasutuste tegevusele laienevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 26, lk 880; 69, 1111), kutseõppeasutuse seadus, rakenduskõrgkooli seadus ülikooliseadus (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150) ning erakooliseadus (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550)
(RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617)
(2)(Kehtetu - RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617)
(3) Tööalast ja vabahariduslikku koolitust võivad korraldada kõik käesoleva seaduse paragrahvis 2 nimetatud asutused ja isikud.
(RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617)
(4) Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvialahariduse omandamist või korraldavad täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust, kohaldatakse erakooliseadust, kui nende poolt korraldatav õpe kestab enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas.
(RK s 21.04.2004 jõust.05.07.2004 - RT I 2004, 41, 276)
(5) Riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuste ja riigi rakenduskõrgkoolide poolt korraldatava täiskasvanute tööalase koolituse läbiviimisele kohaldatakse kutseõppeasutuse seadust (RT I 1998, 65/65, 1007; 1999, 10, 150; 51, 550) ning rakenduskõrgkooli seadust (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150).
(RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617)
(6) (Kehtetu - RK s 21.04.2004 jõust.05.07.2004 - RT I 2004, 41, 276)
Paragrahv 41. (Kehtetu - RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617)
II peatükk
Õppimisvõimaluste tagamine
Paragrahv 5. (Kehtetu - RK s 16.06.98 jõust.16.07.98 - RT I 1998, 61, 988)
Paragrahv 6. Vabariigi Valitsus:
1) kiidab heaks täiskasvanuhariduse riiklikud prioriteedid;
(RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617)
2) lähtudes prioriteetidest, näeb riigieelarve eelnõus Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes ette vahendid täiskasvanute koolituseks ja täiskasvanuhariduse uuringuteks;
(RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
3) moodustab Täiskasvanuhariduse Nõukogu ja kinnitab tema põhimääruse.
(RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617)
Paragrahv 61. (1) Täiskasvanuhariduse Nõukogu on Vabariigi Valitsuse nõuandev kogu, kes:
1) nõustab Vabariigi Valitsust täiskasvanuhariduse küsimustes;
2) nõustab Vabariigi Valitsust riigieelarve eelnõu koostamisel täiskasvanuhariduse toetuseks ettenähtud vahendite osas;
3) selgitab välja täiskasvanuhariduse riiklikud prioriteedid;
4) annab esitatud aruannete põhjal hinnangu riigieelarvest täiskasvanuhariduse toetuseks eraldatud vahendite kasutamisele.
(RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617)
(2) Täiskasvanuhariduse Nõukogu esimeheks on ametikoha järgselt haridus- ja teadusminister, kes nimetab Täiskasvanuhariduse Nõukogu liikmete hulgast aseesimehe.
(RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
(3) Täiskasvanuhariduse Nõukogu tehnilise teenindamise tagab Haridus- ja Teadusministeerium.
(RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
Paragrahv 7. Kohalikud omavalitsusorganid :
1) tagavad omavalitsusüksuse territooriumil alaliselt elavatele isikutele võimaluse põhi- ja keskhariduse omandamiseks ja soodustavad tööalast ning vabahariduslik koolitust, tehes vajaduse korral koostööd teiste omavalitsusüksustega;
2) toetavad töötute, tööotsijate ja teiste sotsiaalselt vähekindlustatud isikute ning puudega isikute koolitust.
(RK s 16.06.98 jõust.16.07.98 - RT I 1998, 61, 988)
Paragrahv 8. (1) Töötajale ja avalikule teenistujale antakse koolituses osalemiseks
õppepuhkust.
(2) Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale
koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta
jooksul.
(3) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal
makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva
eest.
(4) Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15
kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale
töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatut kohaldatakse
töötajatele ja avalikele teenistujatele, kes osalevad ka tasemekoolituse
päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
Paragrahv 9. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel.
(RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617)
III peatükk
Koolituse korraldamine
Paragrahv 10. Täiskasvanute koolituse üldist koordineerimist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.
(RK s 16.06.98 jõust.16.07.98 - RT I 1998, 61, 988;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
Paragrahv 11. Omandivormist olenemata on täiskasvanute koolitusasutus õppetegevuse korraldamisel, koolitusvormide, õppekavade ja -meetodite valikul ning vahendite kasutamisel haridusalaste õigusaktidega sätestatud piires iseseisev.
IV peatükk
Koolituse finantseerimine
Paragrahv 12. (Kehtetu - RK s 16.06.98 jõust.16.07.98 - RT I 1998, 61, 988)
Paragrahv 13. (1)(Kehtetu - RK s 16.06.98 jõust.16.07.98 - RT I 1998, 61, 988)
(2) (Kehtetu - RK s 16.06.98 jõust.16.07.98 - RT I 1998, 61, 988)
(3) Tööotsijate ja töötute koolituse kursused tellib ja nende eest tasub Sotsiaalministeerium. Vahendeid selleks võib eraldada ka kohalik omavalitsus oma eelarvest.
(RK s 16.06.98 jõust.16.07.98 - RT I 1998, 61, 988)
(4) Täiskasvanute tööalase koolituse võimaluste tagamiseks võidakse vahendeid ette näha valla- või linnaeelarves.
(RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617)
(5) Riigiasutuste töötajatele ja teenistujatele nähakse tööalaseks koolituseks ette
vahendid riigieelarves ning tööalase koolituse kulud hüvitatakse eelarveliste
vahendite olemasolu korral.
(RK s 18.06.2009 jõust. 06.07.2009 - RT I 2009, 35, 232)
(51) Pedagoogidele, kelle palgad kaetakse riigieelarvest, nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves - nimetatud pedagoogide aastasest palgafondist vähemalt kolme protsendi ulatuses.
(RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617)
(52) Kohaliku omavalitsuse asutuste pedagoogidele, kelle palgad kaetakse valla- või linnaeelarvest, nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves - nimetatud pedagoogide aastasest palgafondist vähemalt kolme protsendi ulatuses.
(RK s 16.06.1999 jõust.01.01.2001 - RT I 1999, 60, 617)
(6) Kohaliku omavalitsuse töötajate ja teenistujate tööalaseks koolituseks nähakse ette kulud omavalitsusüksuse eelarves.
(RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617)
Paragrahv 14. (1) Vabaharidusliku koolituse eest tasub sellest huvitatud füüsiline või juriidiline isik.
(2) Vabaharidusliku koolituse toetuseks võidakse ette näha vahendid riigi- ja valla- või linnaeelarves, kusjuures riigieelarve vahenditest toetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu vaid koolitusluba omavate täiskasvanute koolitusasutuste õpetajate ja direktorite (juhatajate) töötasu.
(RK s 16.06.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999, 60, 617;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
Paragrahv 15. Riigieelarvest käesoleva seaduse Paragrahv 6 punktis 2 ja Paragrahv 14 lõikes 2 nimetatud vahendite taotlemise tingimused ja finantseerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(RK s 16.06.1999 jõust.26.07.1999 - RT I 1999, 60, 617)
V peatükk
Rakendamine
Paragrahv 16. Käesoleva seaduse paragrahv 7 punkt 1 ja paragrahv 13 5.lõige jõustuvad 1995.aasta 1.jaanuaril.
Paragrahv 161. (1) Enne 2004/05. õppeaastat keskhariduse baasil läbiviidavale kutsekeskhariduse õppekavale vastuvõetud õpilastele laienevad käesolevas seaduses sätestatud tasemekoolituse sätted, kui õpe toimub õhtuses või kaugõppe vormis.
(RK s 23.10.2003 jõust.24.11.2003 - RT I 2003, 71, 473)
(2) Enne 2003/04. õppeaastat kõrgharidust omandama asunud üliõpilastele, samuti akadeemilist kraadi taotlevatele isikutele laienevad käesolevas seaduses sätestatud tasemekoolituse sätted, kui õpe toimub kaugõppes või eksternina.
(RK s 23.10.2003 jõust.24.11.2003 - RT I 2003, 71, 473)
(3) Enne 2006. aasta 1. jaanuari kutsekeskharidust põhihariduse või keskhariduse baasil õppima asunud isikutele laienevad käesolevas seaduses sätestatud tasemekoolituse sätted, kui õpe toimub osakoormusega õppes või eksternina.
(RK s 21.12.2006 jõust.29.01.2007 - RT I 2007, 4, 17)
Paragrahv 17. Tunnistatakse kehtetuks Eesti NSV töökoodeksi (ENSV Teataja, 1972, 28, lisa 1; 1986, 11, 143; 1986, 27, 387) paragrahvid 191-201 ja 203-207.
Riigikogu esimees Ü. Nugis
