AVALDATUD :

RT I 1993, 44, 637;

RT I 1999, 50, 548;

RT I 2004, 58, 410

REDAKTSIOON :

RK s 09.06.2010 jõust. 23.06.2010

RT I 2010, 34, 184

RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010

RT I 2010, 3, 4

RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010

RT I 2009, 62, 405

RK s 15.10.2009 jõust. 15.11.2009

RT I 2009, 51, 347

RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009

RT I 2009, 27, 166

RK s 20.05.2009 jõust. 01.07.2009

RT I 2009, 29, 175

RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009

RT I 2009, 5, 35

RK s 28.01.2009 jõust.01.05.2009

RT I 2009, 11, 67

RK s 18.12.2008 jõust.26.01.2009

RT I 2009, 4, 26

RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008

RT I 2008, 15, 107

RK s 09.04.2008 jõust.15.05.2008

RT I 2008, 18, 122

RK s 12.03.2008 jõust.14.05.2008

RT I 2008, 15, 107

RK s 12.03.2008 jõust.14.04.2008

RT I 2008, 15, 107

RK s 15.02.2007 jõust.01.01.2008

RT I 2007, 24, 127

RK s 14.11.2007 jõust.21.12.2007

RT I 2007, 62, 394

RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007

RT I 2007, 61, 389

RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007

RT I 2007, 9, 44

RK s 21.12.2006 jõust.01.01.2007

RT I 2006, 63, 468

RK s 17.05.2006 jõust.01.08.2006

RT I 2006, 26, 191

RK s 14.12.2005 jõust.01.07.2006

RT I 2006, 2, 3

RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006

RT I 2006, 21, 159

RK s 14.12.2005 jõust.01.03.2006

RT I 2005, 71, 548

RK s 14.12.2005 jõust.08.01.2006

RT I 2005, 71, 548

RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006

RT I 2005, 65, 494

RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006

RT I 2005, 39, 308

RK s 13.04.2005 jõust.11.05.2005

RT I 2005, 24, 181

RK s 23.03.2005 jõust.24.04.2005

RT I 2005, 20, 128

RK s 14.04.2004 jõust.01.03.2005

RT I 2004, 28, 189

RK s 09.06.2004 jõust.01.01.2005

RT I 2004, 53, 369

RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004

RT I 2004, 28, 189

RK s 17.03.2004 jõust.01.05.2004

RT I 2004, 19, 134

RK s 20.11.2002 jõust.01.05.2004

RT I 2002, 102, 599

RK s 17.12.2003 jõust.16.01.2004

RT I 2004, 2, 2

RK s 17.12.2003 jõust.08.01.2004

RT I 2003, 88, 594

RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003

RT I 2003, 4, 20

RK s 18.12.2001 jõust.01.03.2003

RT I 2003, 4, 20

RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003

RT I 2002, 90, 521

RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002

RT I 2002, 56, 351

RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002

RT I 2002, 63, 387

RK s 06.06.2001 jõust.12.07.2001

RT I 2001, 58, 352

RK s 17.01.2001 jõust.16.02.2001

RT I 2001, 16, 68

RK s 17.05.2000 jõust.01.08.2000

RT I 2000, 40, 254

RK s 11.04.2000 jõust.04.05.2000

RT I 2000, 33, 197

RK s 21.03.2000 jõust.29.03.2000

RT I 2000, 25, 148

RK s 15.02.1999 jõust.01.01.2000

RT I 1999, 25, 365

RK s 15.12.1999 jõust.31.12.1999

RT I 1999, 101, 900

RK s 17.11.1999 jõust.10.12.1999

RT I 1999, 88, 808

RK s 21.09.1999 jõust.01.10.1999

RT I 1999, 71, 686

RK s 17.02.1999 jõust.01.10.1999

RT I 1999, 27, 395

RK s 16.06.1999 jõust.23.06.1999

RT I 1999, 54, 582

RK s 21.10.98 jõust.01.04.99

RT I 1998, 98/99, 1575

RK s 23.09.97 jõust.26.10.97

RT I 1997, 73, 1202

RK s 01.07.97 nr. 369 jõust.21.07.97

RT I 1997, 53, 837

RK s 18.02.97 nr. 294 jõust.09.07.97

RT I 1997, 19, 306

RK s 27.06.95 nr. 42 jõust.21.07.95

RT I 1995, 57, 981

rk s 18.05.94 nr. 371 jõust.10.06.94

VÄLISMAALASTE SEADUS¹

Vastu võetud 8. juulil 1993.

Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevatest õigustest ja vabadustest,
arvestades, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa,
tuginedes vajadusele tagada Eestis elavatele välismaalastele rahvusvaheliselt tunnustatud staatus ja määratleda välismaalaste kohustused,
soovides luua seadusega kaitstuse tunde nii ajutiselt kui ka alaliselt Eestis elavatele välismaalastele, on vastu võetud käesolev seadus.

I peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalaste õigusliku vastutuse aluseid.

(2) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku ning nende perekonnaliikmete Eestis viibimise ja elamise aluseid reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus (RT I 2002, 102, 599; 2004, 19, 134).

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 17.05.2006 jõust.01.08.2006 - RT I 2006, 26, 191)

(2¹) Rahvusvahelise kaitse saajate Eestis viibimise aluseid reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.

(RK s 14.12.2005 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 2, 3)

(2²) Käesoleva seaduse neljandat peatükki kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliikme suhtes.

(RK s 17.05.2006 jõust.01.08.2006 - RT I 2006, 26, 191)

(2³) Käesolevas seaduses sätestatud välismaalase Eestisse kutsuja regulatsiooni kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku suhtes.

(RK s 17.05.2006 jõust.01.08.2006 - RT I 2006, 26, 191)

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(4) Käesolevas seaduses sätestatud viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seadust.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(5) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse Eesti Vabariigile siduvas välislepingus toodud erisusi arvestades.

(RK s 14.11.2007 jõust.21.12.2007 - RT I 2007, 62, 394)

§ 2. Haldusorgani ametnike pädevus

Käesolevast seadusest tulenevate toimingute sooritamiseks ja haldusaktide andmiseks haldusorgani nimel määrab haldusorgani juht haldusorganisiseselt ametnikud, kui seadus või selle alusel antud õigusakt ei sätesta teisiti.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 3. Välismaalane

(1) Välismaalane on käesoleva seaduse mõistes isik, kes ei ole Eesti kodanik.

(RK s 21.10.98 jõust.01.04.99 - RT I 1998, 98/99, 1575)

(2) (Kehtetu - RK s 14.12.2005 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 2, 3)

§ 4. Alaline elanik

(1) Alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(2) Alalise elaniku määratlus käesoleva seaduse tähenduses ei laiene õigusaktidele, mis on vastu võetud enne käesoleva seaduse jõustumist.

§ 4¹. Alaealine laps

Alaealine laps käesoleva seaduse tähenduses on alla 18-aastane isik. Alaealiseks lapseks ei loeta isikut, kes on abielus või omab eraldi perekonda või elab iseseisvat elu.

(RK s 17.05.2000 jõust.01.08.2000 - RT I 2000, 40, 254)

§ 4². Püsiv elamine Eestis

Püsivaks Eestis elamiseks loetakse Eesti kodaniku või Eestis elamisluba omava välismaalase Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

§ 4³. Legaalne sissetulek

(1) Legaalseks sissetulekuks loetakse seaduslikult teenitud töötasu, seaduslikust äritegevusest või omandist saadavat tulu, pensioni, stipendiumi, elatist, välisriigi poolt makstavaid toetusi, samuti legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete poolt tagatud ülalpidamist.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(2) Perekonnaliikme poolt tagatud ülalpidamiseks loetakse:
1) vanema poolt alaealise lapse ülalpidamist;
2) vanema poolt täisealise lapse, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, ülalpidamist;
3) vanema poolt täisealise lapse, kes õpib täiskoormusega, ülalpidamist;
4) ülalpidamist abikaasa poolt;
5) täisealise lapse poolt vanema, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, ülalpidamist.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 5. Välismaalase õigused ja kohustused

(1) Eestis viibivale välismaalasele tagatakse Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui põhiseaduses, käesolevas ja muudes seadustes või Eesti välislepingutes ei ole sätestatud teisiti.

(2) Välismaalasele kindlustatakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused.

(3) Eestis viibiv välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ning täitma Eesti õigusakte.

§ 5¹. Välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikud alused

(1) Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused on:
1) Eesti elamisluba;
2) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse poolt antud elamisluba;
3) Eesti viisa;
4) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse poolt antud Euroopa Liidu ühtne viisa;
5) välislepingust tulenev õigus Eestis viibida;
6) Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida;
7) vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida;
8) Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi pädeva asutuse poolt antud elamisluba või tagasisõiduviisa.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(2) Kui välismaalane on taotlenud elamisloa kehtivusajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras elamisloa pikendamist või alalist elamisluba, on tema viibimine Eestis seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(3) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse poolt antud elamisloa alusel võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva kuue kuu jooksul.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(4) Selle välisriigi kodanik, kellega Eesti on sõlminud lepingu viisavaba liikumise kohta või kelle puhul Eesti on ühepoolselt loobunud viisanõudest, võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva kuue kuu jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(5) Välismaalasele riikide vahel sõlmitud viisavaba liikumise lepingu või muu välislepingu, mis võimaldab välismaalasel ajutiselt Eestis viibida, või Vabariigi Valitsuse viisanõudest loobumise otsuse alusel lubatud viisavaba Eestis viibimise aega võib erandina pikendada, kohaldades viisaga määratud viibimisaja pikendamise sätteid.

(6) (Kehtetu - RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 5². Menetlustoimingute sooritamise erisused

(1) Vähemalt 15-aastane alaealine võib käesolevast seadusest tulenevaid toiminguid teha iseseisvalt.

(2) Alaliselt välisriigis elav alaealine võib tähtajalise elamisloa ja tööloa taotluse esitada isiklikult seadusjärgse esindaja notariaalselt kinnitatud nõusolekul.

(3) Alaliselt välisriigis elav alaealine võib esitada viisataotluse isiklikult. Viisataotluse isiklikul esitamisel võib nõuda seadusjärgse esindaja notariaalselt kinnitatud nõusolekut.

(4) Kui käesolevast seadusest tulenevaid toiminguid sooritatakse esindaja kaudu, esitab esindaja isikut ja esindusõigust tõendava dokumendi.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 5³. Taotluse vorm ja allkirjastamine

(1) Käesolevast seadusest tulenevate haldusaktide andmise ja toimingute sooritamise taotlemiseks peab esitama vormikohase taotluse.

(2) Taotluse allkirjastab isik isiklikult.

(3) Alla 15-aastase alaealise või kohtu poolt piiratud teovõimega isiku taotluse allkirjastab seadusjärgne esindaja.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 5⁴. Teavitamine

Käesolevast seadusest tulenevatest haldusaktidest ja toimingutest teavitatakse isikut, kui teavitamine on ette nähtud seaduse või selle alusel antud õigustloova aktiga, tema poolt taotluses või avalduses näidatud kontaktandmete kohaselt või Eestis registreeritud elukoha aadressil.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 5⁵. Riigilõiv

Riigilõivu tasutakse riigilõivuseaduses sätestatud määras järgmiste toimingute sooritamise ja haldusaktide andmise taotluste läbivaatamise eest:
1) elamisloa taotluse läbivaatamine;
(RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)
2) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine;
(RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)
3) tööloa taotluse läbivaatamine;
(RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)
(RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)
4) elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamine;
5) (Kehtetu - RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166)
6) viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamine;
(RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)
7) lühiajalise töötamise registreerimine.
(RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)

§ 5⁶. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine

(1) Käesolevast seadusest tulenevate menetlustoimingute sooritamisel on haldusorgan kohustatud tuvastama isiku või kontrollima isiku isikusamasust.

(2) Isik on kohustatud võimaldama oma isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist.

(3) Kui välismaalase või muu asjassepuutuva isiku isikut ei ole võimalik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida, jäetakse soodustav haldusakt andmata või taotletud toiming sooritamata.

(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

§ 5⁷. Isiku tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel

(1) Isik on kohustatud esitama isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks haldusorgani nõudmisel isikut tõendava dokumendi.

(2) Isik tuvastatakse ja tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi alusel või välisriigi reisidokumendi alusel.

(3) Alla 15-aastase välismaalase, kellele ei ole välja antud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti, isik tuvastatakse seadusliku esindaja ütluste ja muude tõendite alusel.

(4) Kui välismaalasel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti, siis vajaduse korral tuvastatakse tema isik või kontrollitakse isikusamasust muude tõendite alusel.

(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

§ 5⁸. Isiku tuvastamine biomeetriliste andmete põhjal

(1) Isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks võib välismaalaselt ja muult asjassepuutuvalt isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda.

(2) Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel võimaldama biomeetriliste andmete võtmist.

(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

§ 5⁹. Isiku tuvastamine DNA andmete põhjal

(1) Isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks võib välismaalaselt võtta DNA proovi ja vastavaid andmeid töödelda, kui teisiti ei ole võimalik välismaalase isikut tuvastada või tema isikusamasust kontrollida.

(2) Alaealiselt DNA proovide võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige alaealise õiguste ja huvidega.

(3) Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel võimaldama DNA proovi võtmist.

(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

§ 5¹⁰. Isiku tuvastamine muude tõendite põhjal

Haldusorgan võib isiku tuvastada või isikusamasust kontrollida käesolevas seaduses nimetamata muude haldusorganile teadaolevate andmete põhjal, sealhulgas varasemalt isiku suhtes läbiviidud menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldavate andmete põhjal.

(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

II peatükk

SISSERÄNDE PIIRARV

§ 6. Sisserände piirarv

(1) Aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus. Sisserände piirarvu raames võib siseminister kehtestada määrusega piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata isikuid, kellel on õigus asuda Eestisse väljaspool sisserände piirarvu või kelle suhtes sisserände piirarv ei kehti.

(RK s 23.09.97 jõust.26.10.97 - RT I 1997, 73, 1202
RK s 15.12.1999 jõust.31.12.1999 - RT I 1999, 101, 900;
RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)

(2) Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse väljaspool sisserände piirarvu.

(2¹) Sisserännu piirarvu alla ei arvata:
1) Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasat, kellele antakse elamisluba § 12 2. lõike alusel;
2) Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase alaealist ja täisealist last, vanemat ja vanavanemat ning eestkostetavat, kellele antakse elamisluba § 12 1. lõike punkti 3 alusel.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

(3) Sisserände piirarv ei kehti Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanike suhtes.

(RK s 15.12.1999 jõust.31.12.1999 - RT I 1999, 101, 900;
RK s 20.11.2002 jõust.01.05.2004 - RT I 2002, 102, 599)

(4) (Kehtetu - RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)

III peatükk

(Kehtetu - RK s 15.02.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999, 25, 365)

IV peatükk

VIISA

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 9. (Kehtetu - RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 10. Viisa mõiste

Viisa on välismaalasele antav luba Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni sisenemiseks vastavalt riigipiiri seaduses sätestatule ja Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide territooriumil, Eestis või lennujaama transiiditsoonis ajutiseks viibimiseks vastavalt viisaga määratud tingimustele, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10¹. Viisaga kindlaks määratavad tingimused

(1) Viisaga määratakse kindlaks järgmised tingimused:
1) kehtivusaeg – ajavahemik, mille jooksul viisa kehtib ühe-, kahe- või mitmekordseks Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni sisenemiseks, Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide territooriumil, Eestis või lennujaama transiiditsoonis viibimiseks ja Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide territooriumilt, Eestist või lennujaama transiiditsoonist lahkumiseks;
2) viibimisaeg – päevade arv, mille kestel võib välismaalane viisa kehtivusajal Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide territooriumil, Eestis või lennujaama transiiditsoonis viibida;
3) kordsus – viisa kehtivusaja jooksul välismaalasele Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni sisenemiste lubatud arv ja
4) territoriaalne kehtivus – ühe või mitme Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi territoorium või lennujaama transiiditsoon, kus välismaalane võib viibida tingimusel, et viisaruumi sisenetakse ja sealt lahkutakse territoriaalse kehtivusega määratud riigi territooriumi kaudu.

(2) Välismaalane on kohustatud Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni saabumise, seal viibimise ja sealt lahkumise puhul järgima viisaga määratud tingimusi.

(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10². Viisa kehtivus

(1) Ühekordse lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa kehtivus lõpeb:
1) viisa kehtivusaja lõppemisel;
2) viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
3) välismaalase Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide territooriumilt või lennujaama transiiditsoonist lahkumisel;
4) viisa tühistamisel või
5) viisa kehtetuks tunnistamisel.

(2) Ühekordse pikaajalise viisa kehtivus lõpeb:
1) viisa kehtivusaja lõppemisel;
2) viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
3) välismaalase Eestist lahkumisel;
4) viisa tühistamisel või
5) viisa kehtetuks tunnistamisel.

(3) Mitmekordse lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa kehtivus lõpeb:
1) viisa kehtivusaja lõppemisel;
2) välismaalasele viisaga lubatud Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide territooriumile või lennujaama transiiditsooni sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
3) välismaalasele viisaga lubatud Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide territooriumile või lennujaama transiiditsooni sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui välismaalane ei lahku Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide territooriumilt või lennujaama transiiditsoonist varem;
4) välismaalasele viisaga lubatud Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide territooriumile või lennujaama transiiditsooni sisenemiste arvu täitumisest arvates välismaalase Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide territooriumilt või lennujaama transiiditsoonist lahkumisel, kui viibimisaeg või kehtivusaeg ei lõpe varem;
5) viisa tühistamisel või
6) viisa kehtetuks tunnistamisel.

(4) Mitmekordse pikaajalise viisa kehtivus lõpeb:
1) viisa kehtivusaja lõppemisel;
2) välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
3) välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui välismaalane ei lahku Eestist varem;
4) välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates välismaalase Eestist lahkumisel, kui viibimisaeg või kehtivusaeg ei lõpe varem;
5) viisa tühistamisel või
6) viisa kehtetuks tunnistamisel.

(5) Hiljemalt viisa kehtivuse lõppemise ajaks on välismaalane kohustatud Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide territooriumilt, Eestist või lennujaama transiiditsoonist lahkuma.

(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10³. Viisa liigid

Viisa liigid on:
1) lennujaama transiidiviisa;
2) lühiajaline viisa ja
3) pikaajaline viisa.

(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10⁴. Lennujaama transiitviisa

Lennujaama transiidiviisa võib välismaalasele anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58) (edaspidi viisaeeskiri), sätestatud alustel.

(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10⁵. (Kehtetu - RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10⁶. Lühiajaline viisa

Lühiajalise viisa võib välismaalasele anda viisaeeskirjas sätestatud alustel.

(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10⁷. Pikaajaline viisa

(1) Pikaajalise viisa võib anda ühe- või mitmekordseks Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks välismaalasele, kes on:
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)
1) Välisministeeriumi akrediteeritud välismaist massiteabevahendit esindav ajakirjanik;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

2) Eesti aukonsul;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

3) enne viisa taotlemist registreerinud oma lühiajalise Eestis töötamise käesoleva seaduse § 13² kohaselt;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

3¹) välislepingus määratud isik, välislepingus sätestatud tingimustel;

(RK s 23.03.2005 jõust.24.04.2005 - RT I 2005, 20, 128)

4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isiku abikaasa, alaealine laps või täisealine laps, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, kui ta saabub Eestisse koos nimetatud isikuga või Eestisse nimetatud isiku juurde.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(2) Pikaajalise viisa võib anda kehtivusajaga kuni kaksteist kuud, kui käesolev seadus või välisleping ei sätesta teisiti.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(3) Pikaajalise viisa võib anda kuni kuuekuulise viibimisajaga, kui välisleping ei sätesta teisiti.

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 nimetatud välismaalasele võib anda pikaajalise viisa, millega lubatud ühe- või mitmekordne viibimisaeg kokku ei tohi ületada kuut kuud.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 nimetatud isiku abikaasale, alaealisele lapsele või täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, antakse viisa samadel tingimustel kui nimetatud isikule.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 10⁸. Diplomaatiline ja teenistusviisa

(1) Ametiasjus Eestist läbisõitvale või Eestisse lähetatud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni diplomaatilist staatust omavale isikule võib anda diplomaatilise viisa lühiajalise viisana.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(2) Ametiasjus Eestisse lähetatud isikule, kellele tagatakse Eesti rahvusvaheliste kohustuste või välislepingu alusel Eesti territooriumil diplomaatiline puutumatus ja eesõigused, võib anda diplomaatilise viisa lühiajalise viisana.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(3) Välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse ning rahvusvahelise organisatsiooni esinduse Eestisse akrediteeritud personalile, nende perekonnaliikmetele ja erapersonalile võib Välisministeerium anda mitmekordse diplomaatilise või teenistusviisa pikaajalise viisana kehtivusajaga ja viibimisajaga kuni akrediteerimisaja lõppemiseni.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10⁹. Viisa andmise tingimused

(1) Pikaajalise viisa võib anda välismaalasele:
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)
1) kellel on kehtiv ja Eesti poolt tunnustatud reisidokument;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)
2) kui on tõendatud tema kavandatava Eestis viibimise eesmärk ja põhjus ja need on kooskõlas välismaalase ajutist Eestis viibimist reguleerivates õigusaktides sätestatuga;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)
3) kui on tõendatud, et tema majutus- ja viibimiskulud on Eestis viibimise ajal kaetud;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)
4) kui ta tõendab kavatsust lahkuda Eestist hiljemalt viibimisaja lõppemisel;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)
5) kui on tõendatud, et tema kulud tagasipöördumiseks oma päritolumaale või Eestist lahkumiseks mõnda teise riiki, kuhu tal on õiguslik alus siseneda, on kaetud;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)
6) kellel on kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise viisa kehtivusajal.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(2) Tervisekindlustuslepingut ei pea pikaajalise viisa puhul olema käesoleva seaduse §-s 17¹ sätestatud juhtudel või kui välismaalase ravikulud tasub muu riik või rahvusvaheline organisatsioon.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(3) Lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa võib välismaalasele anda viisaeeskirjas sätestatud tingimustel.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10¹⁰. Viisa andmisest keeldumise alused

(1) Pikaajalise viisa ei anta, kui:
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)
1) välismaalane ei vasta käesoleva seaduse § 10⁹ lõikes 1 sätestatud viisa andmise tingimustele;
(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

2) välismaalane on viisa taotlemisel esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente või keeldunud nõutavate andmete esitamisest;

(RK s 12.03.2008 jõust.14.04.2008 - RT I 2008, 15, 107)

3) välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld;

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

4) välismaalase suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu;

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

5) on kahtlus, et välismaalase Eestisse saabumine võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut;

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

6) välismaalane ei ilmu konsulaarametniku kutsel välisesindusse selgituste andmiseks viisa taotlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta või täiendavaks isiku tuvastamiseks;

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

6¹) välismaalane keeldub daktüloskopeerimisest;

(RK s 12.03.2008 jõust.14.04.2008 - RT I 2008, 15, 107)

7) ilmnevad muud viisa andmist välistavad asjaolud.

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

(1¹) (Kehtetu - RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(2) Pikaajalise viisa andmisest võib keelduda, kui:
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)
1) välismaalane on Eestis viibinud kauem kui 90 kalendripäeva viisataotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul;

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

2) välismaalane on Eestis toime pannud süüteo;

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

3) välismaalasel on Eestis toimepandud süüteo eest mõistetud rahaline karistus tasumata;

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

4) on kahtlus, et välismaalase Eestisse saabumise eesmärk ei vasta väidetavale eesmärgile;

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

5) on kahtlus, et välismaalane ei lahku viisa lõppemise järel Eestist;

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

6) on kahtlus, et välismaalane võib rikkuda viisa tingimusi;

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

7) välismaalase usaldusväärsuses on põhjust kahelda;

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

7¹) (Kehtetu - RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166)

8) viisa taotlemine ei ole põhjendatud;

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

9) välismaalasele viisa andmist ei kooskõlasta siseministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus;

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

10) ilmnevad muud viisa andmist välistavad asjaolud.

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

(2¹) Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa andmisest keeldutakse viisaeeskirjas sätestatud alustel.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(3) Viisa andmisest keeldumist ei põhjendata.

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

§ 10¹¹Viisa taotlemine Eesti välisesinduses

(1) Välismaalane esitab pikaajalise viisa taotlemiseks viisataotluse Eesti välisesindusele, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(2) Välismaalane võib pikaajalise viisa taotluse Eesti välisesindusele esitada posti teel, kui selles riigis, kus välismaalane püsivalt viibib, puudub Eesti välisesindus.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(3) Pikaajalise viisa taotluse Eesti välisesindusele võib esitada esindaja kaudu.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(4) Kui välismaalase esindajaks on asukohariigi valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse, välisesinduse või rahvusvahelise organisatsiooni kuller, ei pea ta esitama välismaalase esindamise õigust tõendavat dokumenti.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(5) Konsulaarametniku nõudmisel on pikaajalise viisa taotleja kohustatud ilmuma isiklikult välisesindusse selgituste andmiseks viisa taotlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta või täiendavaks isiku tuvastamiseks.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(6) Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotlemisele Eesti välisesinduses kohaldatakse viisaeeskirjas sätestatut.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10¹¹. Viisa taotlemine Eesti välisesinduses

(1) Välismaalane esitab pikaajalise viisa taotlemiseks viisataotluse Eesti välisesindusele isiklikult, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(RK s 12.03.2008 jõust. Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel- RT I 2008, 15, 107;
RK s 09.12.2009 jõust. alates EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisest - RT I 2010, 3, 4)

(1¹) Pikaajalise viisa taotluse esitamisega annab taotleja nõusoleku enda daktüloskopeerimiseks ja näokujutise võtmiseks ning nende andmete töötlemiseks.
(RK s 12.03.2008 jõust. Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel- RT I 2008, 15, 107;
RK s 09.12.2009 jõust. alates EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisest - RT I 2010, 3, 4)

(2) Välismaalane võib pikaajalise viisa taotluse Eesti välisesindusele esitada posti teel või esindaja kaudu, kui selles riigis, kus välismaalane püsivalt viibib, puudub Eesti välisesindus ning tema viimasest daktüloskopeerimisest ei ole möödas rohkem kui 59 kuud.
(RK s 12.03.2008 jõust. Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel- RT I 2008, 15, 107;
RK s 09.12.2009 jõust. alates EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisest - RT I 2010, 3, 4)

(3) Kui viisataotlejat ei pea daktüloskopeerima, võib pikaajalise viisa taotluse Eesti välisesindusele esitada asukohariigi valitsusasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, välisesinduse või rahvusvahelise organisatsiooni kuller. Nimetatud juhul ei pea kuller esitama välismaalase esindamise õigust tõendavat dokumenti.
(RK s 12.03.2008 jõust. Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel- RT I 2008, 15, 107;
RK s 09.12.2009 jõust. alates EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisest - RT I 2010, 3, 4)

(4) Konsulaarametniku nõudmisel on pikaajalise viisa taotleja kohustatud ilmuma isiklikult välisesindusse selgituste andmiseks viisa taotlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta või täiendavaks isiku tuvastamiseks.
(RK s 12.03.2008 jõust. Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel- RT I 2008, 15, 107;
RK s 09.12.2009 jõust. alates EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisest - RT I 2010, 3, 4)

(5) Pikaajalise viisa taotluse esitamisel taotleja daktüloskopeeritakse, kui teda ei ole varem viisa andmise või viibimisaja pikendamise taotlemisel daktüloskopeeritud või tema viimasest daktüloskopeerimisest on möödas rohkem kui 59 kuud.
(RK s 12.03.2008 jõust. Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel- RT I 2008, 15, 107;
RK s 09.12.2009 jõust. alates EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisest - RT I 2010, 3, 4)

(6) Välismaalast ei daktüloskopeerita, kui välismaalasel puuduvad kõik sõrmed või tema terviseseisund ei võimalda teda daktüloskopeerida või välismaalane kuulub käesoleva seaduse § 10²⁸ 1. lõike punktides 6 ja 7 nimetatud isikute hulka. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei võimalda daktüloskopeerimist.
(RK s 12.03.2008 jõust. Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel- RT I 2008, 15, 107;
RK s 09.12.2009 jõust. alates EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisest - RT I 2010, 3, 4)

(7) Välismaalast ei daktüloskopeerita, kui tema terviseseisund ei võimalda isiklikult kohale tulla. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei võimalda isiklikult kohale tulla.
(RK s 12.03.2008 jõust. Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel- RT I 2008, 15, 107;
RK s 09.12.2009 jõust. alates EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisest - RT I 2010, 3, 4)

(8) Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotlemisele Eesti välisesinduses kohaldatakse viisaeeskirjas sätestatut.
(RK s 09.12.2009 jõust. alates EL ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisest - RT I 2010, 3, 4)

§ 10¹². Viisa andmine Eesti välisesinduses

(1) Viisa andmise või andmisest keeldumise otsustab konsulaarametnik.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(2) Konsulaarametnik on kohustatud viisa andmise kooskõlastama siseministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutustega Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Juhul kui siseministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus ei kooskõlasta viisa andmist, peab konsulaarametnik viisa andmisel oma otsust viisaregistris põhjendama.

(RK s 23.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 494)

(3) Konsulaarametnik otsustab viisa andmise või viisa andmisest keeldumise viisataotluses esitatud andmete ja viisataotlusele lisatud dokumentide, samuti muude isiku suhtes teada olevate asjaolude põhjal.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(4) Viisa andmise kooskõlastamine korraldatakse viisaregistri kaudu.

(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107)

(5) Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhul kooskõlastatakse viisa andmine Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga ühinenud riikidega.

(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107)

§ 10¹³. Viisa taotlemine piiripunktis

(1) Piiripunktis võib taotleda üksnes lühiajalist viisat.

(2) Piiripunktis viisa taotlemisele kohaldatakse viisaeeskirjas sätestatut.

(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10¹⁴. Viisa andmine piiripunktis

(1) Üldjuhul piiripunktis viisat ei anta.

(2) Piiripunktis viisa andmise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.

(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10¹⁵. Viisa andmise vormistamine

Viisa andmine vormistatakse viisakleebise kandmisega välismaalase reisidokumenti või reisidokumendi vahelehele.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 10¹⁶. (Kehtetu - RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166)

§ 10¹⁷. (Kehtetu - RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166)

§ 10¹⁸. (Kehtetu - RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166)

§ 10¹⁹. Viibimisaja pikendamine

(1) Viisaga määratud viibimisaega üldjuhul ei pikendata.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib erandina pikaajalise viisaga määratud viibimisaega pikendada kuni 90 päeva, kui on ilmnenud asjaolu, mis ei olnud enne viisa alusel Eestisse saabumist välismaalasele teada, või uus asjaolu, mis tekkis pärast viisa andmist ja välismaalase Eestisse saabumist.
(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud asjaoludena käsitatakse vääramatut jõudu (force majeure), humaanseid, tõsiseid kutsealaseid või isiklikke põhjusi, mis eeldavad välismaalase jätkuvat Eestis viibimist või takistavad tema Eestist lahkumist.

(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107)

(4) Politsei- ja Piirivalveamet otsustab viibimisaja pikendamise või pikendamisest keeldumise viibimisaja pikendamise taotluses esitatud andmete ja viibimisaja pikendamise taotlusele lisatud dokumentide, samuti muude välismaalase suhtes teada olevate asjaolude põhjal.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(4¹) Politsei- ja Piirivalveamet võib lühiajalise viisaga või lennujaama transiidiviisaga määratud viibimisaega pikendada viisaeeskirjas sätestatud alustel ja tingimustel.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(4²) Viisaga lubatud viibimisaja pikendamisel kauemaks kui viisa kehtivusaeg pikeneb viisa kehtivusaeg viisaga määratud viibimisaja lõppemiseni.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(5) Viibimisaja pikendamise taotluse esitamine ei ole välismaalase Eestis viibimise seaduslikuks aluseks ega lükka tema Eestist lahkumise kohustuse täitmist edasi.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud pikaajalise viisaga määratud viibimisaja pikendamise tingimusi ja korda kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 5¹ 1. lõike punktides 5, 6 ja 8 nimetatud alusel Eestis viibiva välismaalase puhul.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10²⁰. Viibimisaja pikendamise taotluse esitamise tähtaeg

(1) Viibimisaja pikendamise taotlus tuleb esitada hiljemalt kolm tööpäeva enne viibimisaja lõppemist.

(2) Välismaalane võib erandina esitada viibimisaja pikendamise taotluse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtajast hiljem, kuid hiljemalt viibimisaja viimasel päeval, kui välismaalane tõendab, et viibimisaja pikendamise taotlemise põhjus ilmnes või tekkis pärast nimetatud tähtaega.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 10²¹. Viibimisaja pikendamise taotlemine

(1) Viibimisaja pikendamise taotlemiseks peab välismaalane või tema esindaja ilmuma isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse.
(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(1¹) Välismaalase isiklik ilmumine Politsei- ja Piirivalveametisse ei ole nõutav, kui välismaalase terviseseisund ei võimalda tal viibimisaja pikendamise taotlemiseks isiklikult pöörduda Politsei- ja Piirivalveametisse. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei võimalda isiklikult ilmuda.
(RK s 12.03.2008 jõust. Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel- RT I 2008, 15, 107;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(1²) Kui välismaalase isiklik ilmumine Politsei- ja Piirivalveametisse ei ole nõutav, võib viibimisaja pikendamise taotluse esitada esindaja kaudu.
(RK s 12.03.2008 jõust. Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel- RT I 2008, 15, 107;
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(1³) Viibimisaja pikendamise taotlemisel taotleja daktüloskopeeritakse, kui teda ei ole varem viisa andmise või viibimisaja pikendamise taotlemisel daktüloskopeeritud või tema viimasest daktüloskopeerimisest on möödas rohkem kui 59 kuud.
(RK s 12.03.2008 jõust. Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel- RT I 2008, 15, 107;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(2) Viibimisaja pikendamise taotlemiseks tuleb esitada viibimisaja pikendamise taotlus.

(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107)

(2¹) Viibimisaja pikendamise taotluse esitamisega annab taotleja nõusoleku enda daktüloskopeerimiseks ja näokujutise võtmiseks ning nende andmete töötlemiseks.

(RK s 12.03.2008 jõust. Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel- RT I 2008, 15, 107)

(3) Pikaajalise viisaga määratud viibimisaja pikendamist taotleval välismaalasel peab olema tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise Eestis viibimise ajal. Tervisekindlustuslepingut ei pea olema käesoleva seaduse §-s 17¹ sätestatud juhtudel või kui nimetatud kulud tasub muu riik või rahvusvaheline organisatsioon.
(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(4) Viibimisaja pikendamise taotlemisel peab välismaalane tõendama viibimisaja pikendamise aluseks olevaid asjaolusid.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(5) Kui välismaalasel puuduvad kõik sõrmed või tema püsiv terviseseisund ei võimalda teda daktüloskopeerida või välismaalane kuulub käesoleva seaduse § 10²⁸ 1. lõike punktides 6 ja 7 nimetatud isikute hulka või isikute hulka, keda viisaeeskirjas sätestatu kohaselt ei daktüloskopeerita, siis seda ei tehta. Välismaalane peab tõendama, et tema terviseseisund ei võimalda daktüloskopeerimist.
(RK s 12.03.2008 jõust. Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemi VIS kasutusele võtmisel- RT I 2008, 15, 107;
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10²². Viibimisaja pikendamisest keeldumine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub viibimisaja pikendamisest, kui:
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)
1) välismaalase suhtes esineb käesoleva seaduse §-s 10¹⁰ sätestatud viisa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)
2) viibimisaja pikendamise taotlus ei ole esitatud tähtaegselt;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)
3) viibimisaja pikendamise taotlemisel on esitatud valeandmeid või võltsitud dokumente;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)
4) välismaalane ei esita Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel ja määratud tähtajaks andmeid ja dokumente;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)
5) on kahtlus, et välismaalase viibimisaja pikendamise eesmärk ei vasta tegelikule Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide territooriumil või Eestis jätkuva viibimise eesmärgile;
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)
6) välismaalase viibimisaja pikendamise taotlus ei ole põhjendatud;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)
7) välismaalase usaldusväärsuses on põhjust kahelda;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166)
8) välismaalase reisidokument ei vasta kehtestatud nõuetele;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)
9) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)
10) esinevad muud viibimisaja pikendamist välistavad asjaolud.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(2) Viibimisaja pikendamisest keeldumist ei põhjendata.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 10²³. Viibimisaja pikendamise vormistamine

(1) Viibimisaja pikendamise vormistab Politsei- ja Piirivalveamet viisakleebise kandmisega välismaalase reisidokumenti.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(2) Viibimisaja pikendamise vormistamiseks peab taotleja või tema esindaja ilmuma isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

§ 10²⁴. Viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine

(1) (Kehtetu - RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(2) Viibimisaja võib ennetähtaegselt lõpetada käesoleva seaduse § 5¹ 1. lõike punktides 5, 6 ja 8 nimetatud alusel Eestis viibiva välismaalase puhul.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(3) Viibimisaja lõpetab ennetähtaegselt Välisministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(4) Viibimisaja võib ennetähtaegselt lõpetada igal ajal enne välismaalase Eestisse saabumist, piiripunktis või välismaalase Eestis viibimise ajal.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(5) Viibimisaja võib ennetähtaegselt lõpetada, kui:
1) välismaalasel puuduvad nõutavad piisavad rahalised vahendid välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulude kandmiseks või välismaalase majutuse tagamiseks;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166)
2) välismaalase tervisekindlustusleping lõpeb enne lubatud viibimisaja lõppemist;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)
3) viisa andmise või viibimisaja pikendamise põhjuseks olnud asjaolu on ära langenud või lõppenud.
(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107)

(5¹) Viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt, kui välismaalase suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu.

(RK s 14.11.2007 jõust.21.12.2007 - RT I 2007, 62, 394)

(5²) Viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt, kui Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi poolt on välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu ja andmed selle kohta on Schengeni konventsiooni kohaselt kantud Schengeni infosüsteemi. Viibimisaega ei lõpetata ennetähtaegselt, kui välismaalase Eestis viibimine on vajalik humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvahelise kohustuse tõttu

(RK s 14.11.2007 jõust.21.12.2007 - RT I 2007, 62, 394)

(6) (Kehtetu - RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(7) Välismaalase viibimisaja võib ennetähtaegselt lõpetada ka käesoleva seaduse § 10²⁵ 4. lõikes nimetatud asjaolu ilmnemisel.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(8) Viibimisaja ennetähtaegset lõpetamist ei põhjendata.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(9) Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel enne välismaalase Eestisse saabumist või piiripunktis välismaalast Eestisse ei lubata ja ta saadetakse tagasi riigipiiri seaduses sätestatud korras.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(10) Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel on välismaalane kohustatud viivitamata Eestist lahkuma. Lahkumiskohustus võidakse viivituseta täita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 10²⁵. Viisa tühistamine ja kehtetuks tunnistamine
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(1) Viisa tühistamine ja viisa kehtetuks tunnistamine viisaeeskirja mõistes on viisa kehtetuks tunnistamine haldusmenetluse seaduse mõistes.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(1¹) Viisa tühistamine viisaeeskirja ja käesoleva seaduse mõistes on viisa kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt algusest peale. Viisa tühistatakse, kui ilmneb, et selle andmise ajal ei olnud viisa andmise tingimused täidetud.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(1²) Viisa kehtetuks tunnistamine viisaeeskirja ja käesoleva seaduse mõistes on viisa kehtetuks tunnistamine edasiulatuvalt otsuse tegemise hetkest alates. Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(2) Viisa tühistab ja tunnistab kehtetuks Välisministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(3) Viisa võib tühistada ja kehtetuks tunnistada igal ajal enne välismaalase Eestisse saabumist, piiripunktis või välismaalase Eestis viibimise ajal.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1² sätestatule tunnistatakse pikaajaline viisa kehtetuks, kui:
1) pärast viisa andmist ilmneb või tekib asjaolu, mis on viisa andmisest keeldumise aluseks;
2) viisa andmise põhjuseks olnud asjaolu on oluliselt muutunud või ära langenud;
3) välismaalase suhtes ilmneb sissesõidukeelu kohaldamise või sissesõidukeeldu kohaldamata riiki mittelubamise aluseks olev asjaolu;
4) välismaalane töötab Eestis seadusliku aluseta;
5) välismaalane on Eestis viibides toime pannud süüteo;
6) ilmnevad muud viisa kehtetuks tunnistamise alused või
7) välismaalase suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu.

(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

4¹ (Kehtetu - RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

4² (Kehtetu - RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(5) Viisa tühistamist ja kehtetuks tunnistamist ei põhjendata.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(6) (Kehtetu - RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166)

(7) Viisa tühistamisel ja viisa kehtetuks tunnistamisel on Eestis viibiv välismaalane kohustatud viivitamata Eestist lahkuma, kui välismaalasel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus. Lahkumiskohustus võidakse viivitamata täita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10²⁶. Viisaregister

(1) Viisataotluste, ja viibimisaja pikendamise taotluste ning viisa andmise, andmisest keeldumise, viibimisaja pikendamise, pikendamisest keeldumise, viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise ning ajutiselt riiki saabuvate ja ajutiselt riigis viibivate välismaalaste piiriületuste kohta peetakse riiklikku viisaregistrit.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riikliku viisaregistri asutab Vabariigi Valitsus määrusega.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(3) Viisamenetluses daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse viisaregistrisse.
(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107)

§ 10²⁷. Viisamenetluse vaidlustamine

(1) Viibimisaja pikendamise, viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise menetluse peale võib kümne päeva jooksul menetlustoimingu tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule.
(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107;
RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kaebuse esitamine ei ole aluseks välismaalase Eestisse saabumiseks, jätkuvaks Eestis viibimiseks ega lükka välismaalase Eestist lahkumise kohustuse täitmist edasi.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 10²⁸. Viisaasjade korraldamine

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
1) pikaajalise viisa andmise ja viibimisaja pikendamise taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

2) viisa andmise ja andmisest keeldumise, viibimisaja pikendamise ja pikendamisest keeldumise ning viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise tähtajad;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

3) viisa andmise otsustamisel kooskõlastuse andmise korra ja tähtajad;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

4) käesolevas peatükis nimetatud kulude kandmiseks piisavate rahaliste vahendite määra ja tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määra;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

5) viisa andmist või viibimisaja pikendamist taotleva välismaalase daktüloskopeerimise korra;

(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107)

6) vanuse alampiiri, millest nooremat isikut pikaajalise viisa menetlustes ei daktüloskopeerita;
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)
7) muud isikud või isikute kategooriad, keda pikaajalise viisa menetlustes ei daktüloskopeerita ja
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

8) viisataotlejate vabatahtliku daktüloskopeerimise alustamise tähtpäeva ja valitsusasutused, kus viisataotlejaid daktüloskopeeritakse.

(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107)

(2) Vabariigi Valitsus võib sõlmida välisriikidega viisavaba liikumise kokkuleppeid ning loobuda ühepoolselt viisanõudest.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(2¹) Vabariigi Valitsus võib sõlmida välisriikidega viisaküsimustes esindamise kokkuleppeid.
(RK s 20.05.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 29, 175)

(3) Siseminister kehtestab määrusega:
1) (Kehtetu - RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166)
2) viibimisaja pikendamise taotluse vormi ja täitmise nõuded.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(4) Välisminister kehtestab määrusega pikaajalise viisa taotluse vormi ja täitmise nõuded.
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(5) Haridus- ja teadusminister kehtestab määrusega Euroopa Liidu liikmesriigis elavate ning kooliekskursioonil osalevate kolmandate riikide kodakondsusega õpilaste nimekirja vormi ning selle täitmise korra ja kasutamise juhendi.

(RK s 09.04.2008 jõust.15.05.2008 - RT I 2008, 18, 122)

§ 10²⁹. Euroopa Liidu ühtse viisa alase teabevahetuse korraldamine

(1) Euroopa Liidu ühtse viisa alast teabevahetust korraldab Siseministeerium või siseministri poolt määratud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(2) Euroopa Liidu ühtse viisa alast teabevahetust korraldatakse siseriiklikult viisaregistri vahendusel.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(3) Viisaregistrisse kantud andmeid võib Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhul edastada Euroopa Liidu institutsioonidele, Euroopa Liidu ühtsetesse andmekogudesse ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107)

§ 10³⁰. Viisamenetluses töödeldavad andmed

Viisa andmise, viibimisaja pikendamise, viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise menetluses töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktides ning Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud andmeid ilma välismaalase nõusolekuta.
(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107;
RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

§ 10³¹. Viisataotluse menetlemisega seotud ülesannete üleandmine eraõiguslikule isikule

Välisministeerium võib viisataotluse vastuvõtmise ja biomeetriliste andmete võtmise ülesande halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule isikule, kes vastab viisaeeskirjas sätestatud kaubanduslikule vahendajale esitatavatele nõuetele.

(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

IV¹ peatükk

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

TÄHTAJALINE ELAMISLUBA JA TÖÖLUBA

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 11. Tähtajaline elamisluba

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(1) Tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(1¹) Tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel arvestatakse elamisloa andmise või pikendamise aluseks olevate asjaolude või muude asjas tähtsust omavate asjaolude tõendatust ja muutumise võimalikkust antava või pikendatava elamisloa kehtivusajal.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(2) Tähtajalist elamisluba pikendatakse välismaalase taotluse alusel, kui elamisloa andmise alus ei ole ära langenud ja puudub elamisloa pikendamisest keeldumise alus ja kui elamisloa pikendamine on põhjendatud.

(RK s 17.02.1999 jõust.01.10.1999 - RT I 1999, 27, 395)

(3) Antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg välismaalasele, kes on püsivalt viibinud Eestis tähtajalise elamisloa alusel vähemalt kümme aastat järjest, on viis aastat ja seda pikendatakse välismaalase taotluse alusel viieks aastaks korraga, välja arvatud juhul, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba või selle pikendamist lühemaks ajaks.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(4) Tähtajalise elamisloa taotluse esitamiseks ja elamisloa andmete reisidokumenti kandmiseks peab välismaalane isiklikult pöörduma selleks pädevasse asutusse.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

§ 11¹. Tähtajalise elamisloa taotlemine

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(1) Välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesinduse konsulaarametnikule, kes edastab selle pärast taotleja isiku tuvastamist menetlemiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 20.05.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 29, 175;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(2) Politsei- ja Piirivalveametist võib tähtajalist elamisluba taotleda:
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)
1) eestlane, tema abikaasa ja alaealine laps;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

2) Eesti kodaniku abikaasa ja alaealine laps;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

3) Eestis elamisloa alusel elavast välismaalasest põlvnevale alla üheaastasele lapsele;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

4) välismaalane tegevuseks riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse osalusega rahvusvahelise koostööprogrammi raames;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

5) välismaalane, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel ja taotleb uut tähtajalist elamisluba;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

6) välismaalane, kellele on Politsei- ja Piirivalveamet selleks erandina loa andnud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

7) välismaalane, kellele on siseminister Vabariigi Valitsuse liikme motiveeritud ettepaneku alusel selleks loa andnud põhjusel, et tema Eestisse saabumine on vajalik, lähtudes riiklikust huvist;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

8) välismaalane, kes on riigi kodanik, kellega Eesti on sõlminud lepingu viisavaba liikumise kohta või kelle puhul Eesti on ühepoolselt loobunud viisanõudest, ning nimetatud välismaalase abikaasa ja alaealine laps;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

9) käesoleva seaduse § 6 3. lõikes nimetatud välismaalane ning tema abikaasa ja alaealine laps;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)

10) välismaalane, kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki ning kellele ei ole keeldutud elamisluba andmast või elamisluba pikendamast või kelle elamisluba ei ole tunnistatud kehtetuks;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

11) Euroopa Liidu liikmesriigi, välja arvatud Eesti, pikaajalise elaniku elamisluba omav välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba käesoleva seaduse § 12², § 13³ või § 13⁴ alusel;

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

12) käesoleva lõike punktis 11 nimetatud välismaalase Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba omav abikaasa või Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba omav alaealine laps, kui perekond on loodud liikmesriigis, kes andis välismaalasele pikaajalise elaniku elamisloa;

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

13) välismaalane, kelle pikaajalise elaniku elamisluba on käesoleva seaduse § 14⁹ 1. lõike punktis 2 nimetatud põhjusel kehtetuks tunnistatud kahe kuu jooksul alates pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisest. (RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 5 nimetatud õigust ei ole välismaalasel, kellel on elamisluba õppimiseks ning kes taotleb elamisluba töötamiseks, välja arvatud välismaalasel, kes on elanud Eestis vahetult vähemalt kaks aastat järjest elamisloa alusel, mis on antud õppimiseks gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(4) Välismaalane on kohustatud tõendama käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 6, 10, 11 ja 12 nimetatud asjaolusid.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 12. Tähtajalise elamisloa andmise alused

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(1) Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele:
1) töötamiseks;
1¹) ettevõtluseks;

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

2) õppimiseks õppeasutuses vastavalt õppeasutuse taotlusele;
3) elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde;
4) kelle püsiv legaalne sissetulek tagab tema äraelamise Eestis;

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

5) kelle elamisloa taotlus põhineb välislepingul.

(2) Välismaalasele, kes on abielus Eestis alaliselt elava isikuga, võib anda tähtajalise elamisloa.

(2¹) Välisriigi relvajõududes teeninud, sealt reservi arvatud või erru läinud välismaalasele, kelle suhtes kohaldub «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (RT II 1995, 46, 203), samuti tema abikaasale ja alaealisele lapsele antakse tähtajaline elamisluba ja seda pikendatakse juhul, kui välismaalane ei ohusta Eesti riigi julgeolekut.

(RK s 17.12.2003 jõust.16.01.2004 - RT I 2004, 2, 2)

(2²) Käesoleva paragrahvi 2¹. lõikes nimetatud välismaalase lesele ja tema täisealisele lapsele võidakse anda tähtajaline elamisluba.

(RK s 17.12.2003 jõust.16.01.2004 - RT I 2004, 2, 2;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(2³) Käesoleva paragrahvi 2¹. lõikes nimetatud välismaalasele ega tema abikaasale ja alaealisele lapsele ei laiene käesoleva seaduse § 20 1. lõige.

(RK s 17.12.2003 jõust.16.01.2004 - RT I 2004, 2, 2)

(3) (Kehtetu - RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(3¹) (Kehtetu - RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(3²) Tähtajalise elamisloa pikendamise täiendavaks tingimuseks on Eesti elukoha registreerimine rahvastikuregistris.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(4) Tähtajalist elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele:
(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)
1) kes on esitanud valeandmeid (sealhulgas oma varasema tegevuse kohta) viisa, elamis- või tööloa taotlemisel või nende pikendamise taotlemisel;
2) kes ei järgi põhiseaduslikku korda ning ei täida Eesti seadusi;
3) kelle tegevus on olnud või on või on põhjendatud alus arvata, et see on olnud või on suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;
4) kes on õhutanud või õhutab või on põhjendatud alus arvata, et ta on õhutanud või õhutab rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist või vägivalda;
5) kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
5¹) keda on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
(RK s 15.10.2009 jõust. 15.11.2009 - RT I 2009, 51, 347)
6) kes on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses;
7) kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud;
8) keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;
9) kelle kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse, et ta on seotud narkootikumide või psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri, et ta kuulub terroristlikku ühendusse või on toime pannud terroristliku akti või et ta on seotud rahapesuga;
10) kes töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses, või ta on olnud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses ning tema vanus, auaste või muud asjaolud ei välista tema kutsumist teenistusse tema kodakondsusjärgse riigi julgeoleku- või relvajõududesse või teistesse relvastatud formeeringutesse;
11) kes on saanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonideks või diversiooni või sabotaaži alal või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel;
12) kes on osalenud või on põhjendatud alus arvata, et ta on osalenud karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna vastu;
13) kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid;
14) käesoleva lõike punktides 6, 7, 10, 11 ja 12 nimetatud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele;

(RK s 17.05.2000 jõust.01.08.2000 - RT I 2000, 40, 254)

15) kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld.

(4¹) Elamisluba ei anta ega pikendata, kui välismaalase suhtes on Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva riigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld. Erandina võib nimetatud välismaalasele anda tähtajalise elamisloa ja seda pikendada, kui välismaalase Eestisse saabumine või Eestis elamine on vajalik humanitaarsetel kaalutlustel või rahvusvahelise kohustuse tõttu.

(RK s 14.11.2007 jõust.21.12.2007 - RT I 2007, 62, 394)

(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 5-8 ja 14 loetletud välismaalasele võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba ja seda pikendada, kui tema suhtes ei ole tuvastatud käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu.

(6) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1-4, 6 ja 8-13 loetletud asjaolusid käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule.

(RK s 21.09.1999 jõust.01.10.1999 - RT I 1999, 71, 686)

(7) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktid 6, 7 ja 10 ei laiene NATO liikmesriigi kodanikule ning sama lõike punkt 14 tema abikaasale ja alaealisele lapsele.

(RK s 17.05.2000 jõust.01.08.2000 - RT I 2000, 40, 254;
RK s 20.11.2002 jõust.01.05.2004 - RT I 2002, 102, 599)

(8) Elamisloa andmisest keeldutakse, kui taotluse suhtes otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud.

(RK s 17.05.2000 jõust.01.08.2000 - RT I 2000, 40, 254)

(9) Tähtajalise elamisloa andmisest ja pikendamisest keeldutakse, kui:

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

1) tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise alus on ära langenud;

(RK s 17.02.1999 jõust.01.10.1999 - RT I 1999, 27, 395;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

2) välismaalane ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise tingimustele;

(RK s 17.02.1999 jõust.01.10.1999 - RT I 1999, 27, 395;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

3) tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise taotlus ei ole põhjendatud;

(RK s 17.02.1999 jõust.01.10.1999 - RT I 1999, 27, 395;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

4) isik on võtnud kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda, saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu elamispinna välismaal või saanud Eestist lahkumiseks toetust.

(RK s 06.06.2001 jõust.12.07.2001 - RT I 2001, 58, 352)

(10) Välismaalasele tähatajalise elamisloa andmisest või pikendamisest võib keelduda, kui:

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

1) välismaalase suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu;
2) on alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust, kõlblust või teiste isikute õigusi või huve;
3) välismaalane on Eestis või välisriigis toime pannud õigusrikkumise;
4) välismaalane on rikkunud välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis viibimise, Eestist lahkumise, Eestis töötamise või riigipiiri ületamise tingimusi;
5) on alust arvata, et välismaalase Eestisse saabumise eesmärk ei vasta väidetavale eesmärgile;
6) on alust arvata, et välismaalane ei lahku viibimisaluse lõppedes Eestist;
7) välismaalasel on talle Eestis toimepandud süüteo eest määratud või mõistetud rahaline karistus tasumata;
8) välismaalasel on tema Eestis viibimise või Eestist lahkumise kulud tasumata.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(11) Kui välismaalase suhtes on üheaegselt menetluses mitu elamisloa taotlust, tehakse otsus välismaalase valikul ainult ühe elamisloa taotluse suhtes. Kui välismaalane ei teavita otsuse tegemiseks pädevat haldusorganit, millise elamisloa taotluse suhtes ta soovib otsuse tegemist, tehakse otsus kõige hiljem esitatud elamisloa taotluse osas ja ülejäänud elamisloa taotlused jäetakse läbi vaatamata.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 12¹. Elamisloa andmine abikaasa juurde elama asumiseks

(1) Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks Eestis püsivalt elava Eesti kodanikust abikaasa juurde või elamisloa alusel ja vähemalt kaks aastat Eestis elanud välismaalasest abikaasa juurde, kui abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne ning elamisloa taotlus on põhjendatud.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(1¹) Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks abikaasa juurde, kui abikaasa on saanud elamisloa töötamiseks käesoleva seaduse § 13² 1. lõike punktides 1–7 või 1¹. lõikes nimetatud juhtudel, elamisloa ettevõtluseks või elamisloa õppimiseks doktoriõppes.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(1²) Eesti kodanikust abikaasa suhtes, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, ei kohaldata püsivalt Eestis elamise nõuet, kui perekond asub koos Eestisse elama.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(1³) Käesoleva paragrahvi 1¹. lõikes nimetatud juhul ei tohi välismaalasele antava elamisloa kehtivusaeg ületada abikaasa, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, elamisloa kehtivusaega.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(2) Kui välismaalane taotleb elama asumist Eestis elava abikaasa juurde, peab tema abikaasa omama püsivat legaalset sissetulekut, mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis, või peab abikaasade ühine püsiv legaalne sissetulek tagama perekonna ülalpidamise Eestis, perekonnal peab olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis ning välismaalasel peab olema kindlustusleping, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega, taotletava elamisloa kehtivusajal.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351;
RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(2¹) Käesoleva paragrahvi 1¹. lõikes nimetatud juhul ei kohaldata elamisloa andmise tingimusena käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi osas.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(3) Välismaalasele, kes on olnud abielus Eestis seaduslikult elava isikuga vähem kui kolm aastat, antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada ühte aastat ja seda elamisluba võidakse pikendada järgneval kolmel aastal mitte kauemaks kui üheks aastaks korraga. Välismaalasele, kes on olnud abielus Eestis seaduslikult elava isikuga vähemalt kolm aastat, antava elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada kolme aastat ning seda pikendatakse mitte kauemaks kui kolmeks aastaks korraga.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

(3¹) Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(4) Elamisloa andmisest elama asumiseks Eestis seaduslikult elava abikaasa juurde keeldutakse, kui Eestis elav abikaasa või elamisluba taotlenud välismaalane ei vasta seaduses sätestatud tingimustele või ei ole täidetud muu elamisloa andmise tingimus või elamisloa taotlus ei ole põhjendatud või esineb muu elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351;
RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(4¹) Elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks ei anta, kui abikaasa on saanud elamisloa õppimiseks käesoleva seaduse § 12² alusel.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(5) Elamisloa taotluse elama asumiseks Eesti kodanikust abikaasa juurde võib lugeda põhjendamatuks ka juhul, kui Eestis elaval abikaasal on võimalik elama asuda oma abikaasa kodakondsusjärgsesse riiki või asukohariiki või abikaasadel on võimalik elama asuda mõnda teise riiki.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

(6) Abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisluba võib pikendada, kui abielu ja perekonna sissetulek vastab 1. ja 2. lõikes nimetatud tingimustele ning puudub alus elamisloa pikendamisest keeldumiseks.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

(7) Elamisloa taotlus elama asumiseks Eestis elava välismaalasest abikaasa juurde loetakse põhjendamatuks, kui elamisluba taotlev välismaalane ja abikaasa, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, ei tõenda, et neil ei ole võimalik elama asuda ühisesse kodakondsusjärgsesse riiki ega elamisluba taotleva välismaalase kodakondsusjärgsesse riiki või asukohariiki.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

(8) Abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisluba tunnistatakse kehtetuks või keeldutakse selle pikendamisest, kui:
1) elamisloa andmise alus või põhjus on ära langenud;
2) abielu on lõppenud;
3) abikaasa või abikaasad ei ela püsivalt Eestis;
4) kui vähemalt üks 2. lõikes nimetatud tingimus ei ole täidetud.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

(9) Abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisloa võib 8. lõikes nimetatud alusel kehtetuks tunnistada nelja aasta jooksul elamisloa andmisest arvates.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

(10) (Kehtetu - RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(11) Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt selle abikaasa elamisloa kehtetuks tunnistamisega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

(12) Abikaasal, kelle juurde elama asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on käesoleva seaduse §-s 16¹ sätestatud kutsuja kohustused.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 12². Elamisloa andmine õppimiseks

(1) Elamisloa õppimiseks võib anda välismaalasele:
1) õppimiseks riigi poolt tunnustatud algkoolis, põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis;

(RK s 14.11.2007 jõust.01.09.2009 - RT I 2007, 61, 389)

2) ettevalmistuskursustel osalemiseks riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis;

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

3) riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli, ülikooli või rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni poolt vahendatud praktikal osalemiseks.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(2) Elamisloa õppimiseks võib anda, kui:
1) välismaalase kavandatava riigis viibimise eesmärk on tõendatud;

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

2) välismaalasel on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks;

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

3) välismaalane tõendab, et tal on eluruumi kasutamise võimalus kogu Eestis viibimise aja jooksul;

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

4) välismaalasel on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega taotletava elamisloa kehtivusajal, kui selle omamise vabastus ei tulene seadusest või välislepingust;

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

5) välismaalase, kelle riigis viibimise eesmärk on kõrgharidustaseme õppekava alusel õppimine, õppekeele oskus on piisav;

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

6) alaealisel välismaalasel on seadusliku esindaja notariaalselt või ametlikult kinnitatud nõusolek õppima asumiseks. Välisriigis kinnitatud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille’ga), kui välisleping ei sätesta teisiti;

(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107)

7) välismaalase ja praktikat läbiviiva asutuse vahel on sõlmitud praktikaleping;

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

8) ei esine tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(3) Välismaalase õppekeele oskus loetakse piisavaks, kui see vastab õppeasutuse poolt kehtestatud õppekeele taseme miinimumnõuetele või kui välismaalane asub süvendatult riigikeelt õppima.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(4) Välismaalase õppekeele oskuse piisavuse tõendamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(5) Elamisloa taotlemisel õppimiseks esitab õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon Politsei- ja Piirivalveametile dokumendi, mis kinnitab välismaalase õppima asumist ning millest nähtub õppekava, kursuse või praktika nimetus ja eeldatav kestus.
(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(6) Elamisloa õppimiseks võib välismaalasele anda kuni üheks aastaks, kuid mitte kauemaks kui õppimise eeldatav kestus.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(7) Välismaalast, kellele antakse elamisluba õppimiseks, ei arvata sisserände piirarvu alla.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(8) Välismaalase suhtes, kes on saanud elamisloa õppimiseks, ei kohaldata ravikindlustuse seaduse § 5 4. lõike punkte 2 ja 5.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(9) Välismaalane, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba ning kes taotleb elamisluba õppimiseks, peab lisaks 2. lõikes sätestatule tõendama Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisloa olemasolu.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(10) Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates. Välismaalasel peab olema Eestis registreeritud elukoht kogu elamisloa kehtivusaja vältel.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(11) Elamisloa õppimiseks andmisest võib Politsei- ja Piirivalveamet keelduda, kui käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud tingimused ei ole täidetud või esineb muu elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu.
(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(12) Elamisluba õppimiseks võib pikendada korraga kuni üheks aastaks, kui välismaalane jätkab õppimist, käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 10. lõikes nimetatud tingimused on püsivalt täidetud ning ei esine elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(13) Õppimiseks antud elamisloa pikendamisest keeldutakse või elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui selle andmise alus on ära langenud, välismaalane ei vasta käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 10. lõikes sätestatud tingimustele või tema suhtes esineb muu elamisloa pikendamisest keeldumise või elamisloa kehtetuks tunnistamise alus või välismaalane on jätnud olulisel määral täitmata käesolevast või muust seadusest tuleneva kohustuse.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(14) Välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, võib ilma tööloata Eestis töötada õppekavakohase õppepraktika, käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud õppeasutuses õpetamise või käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 nimetatud praktika eesmärgil.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(15) Käesoleva paragrahvi 14. lõikes sätestamata juhtudel võib välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, Eestis töötada üksnes tööloa alusel ja õppetöövälisel ajal tingimusel, et välismaalase töötamine ei takista õppimist.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(16) Õppeasutusel, kuhu õppima asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on käesoleva seaduse §-s 16¹ sätestatud kutsuja kohustused.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(17) Õppeasutusel, kuhu õppima asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on alla 15-aastase välismaalase esindamise õigus tema Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud menetlustes, kui välismaalase seaduslik esindaja ei viibi Eestis.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

§ 12³. Elamisloa andmine elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde

(1) Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või pikaajalist elamisluba omava ja Eestis püsivalt elava välismaalasest lähedase sugulase juurde järgmistel juhtudel:

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

1) alaealise lapse elama asumiseks Eestis püsivalt elava vanema juurde;

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

2) täisealise lapse elama asumiseks Eestis püsivalt elava vanema juurde, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema;

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

3) vanema või vanavanema elama asumiseks Eestis püsivalt elava täisealise lapse või lapselapse juurde, kui ta vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis ning tema või tema Eestis seaduslikult viibiva lapse või lapselapse püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis;

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

4) eestkostetava elama asumiseks Eestis püsivalt elava eestkostja juurde, kui eestkostja püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

(1¹) Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juhtudel, kui lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, on saanud tähtajalise elamisloa.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(1²) Käesoleva paragrahvi 11. lõikes nimetatud juhul ei tohi välismaalasele antava elamisloa kehtivusaeg ületada lähedase sugulase, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, elamisloa kehtivusaega.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(2) Elamisloa andmisel 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul arvestatakse eelkõige alaealise lapse õiguste ja huvidega. Elamisluba ei anta, kui lapse Eestisse elama asumine kahjustab tema õigusi ja huve ning tema õiguslik, majanduslik või sotsiaalne seisund võib Eestisse elama asumisel halveneda. Jagatud eestkoste puhul on vajalik eestkostet jagava poole nõusolek.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(3) Lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, peab olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis ning ta on kohustatud kandma 1. lõike punktides 2–4 nimetatud välismaalase hooldus- ja ravikulud.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

(3¹) Käesoleva paragrahvi 1¹. lõikes nimetatud juhul ei kohaldata elamisloa andmise tingimusena käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatut registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi osas, kui välismaalane ja lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, saabuvad Eestisse koos.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(4) 1. lõike punktides 2–4 nimetatud välismaalasel peab olema taotletava elamisloa kehtivusajal kindlustusleping, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351;
RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(4¹) Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(4²) (Kehtetu - RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)

(5) Elamisloa andmisest elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde keeldutakse, kui Eestis elav lähedane sugulane või elamisluba taotlenud välismaalane ei vasta seaduses sätestatud tingimustele või ei ole täidetud muu elamisloa andmise tingimus«, elamisloa taotlus ei ole põhjendatud või esineb muu elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351;
RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(6) Elamisluba, mis on antud elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde, tunnistatakse kehtetuks või keeldutakse selle pikendamisest, kui:
1) elamisloa andmise alus või põhjus on ära langenud;

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

2) lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, või välismaalane ei ela püsivalt Eestis;

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

3) lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, ei taga mõjuva põhjuseta 1. lõike punktides 2–4 nimetatud välismaalase ülalpidamist Eestis või 3. või 4. Lõikes nimetatud tingimus ei ole täidetud.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351;
RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(7) Alaealise lapse elamisluba ei või kehtetuks tunnistada ega keelduda selle pikendamisest, kui see ei ole kooskõlas lapse õiguste ja huvidega.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

(8) (Kehtetu - RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(9) Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt selle lähedase sugulase elamisloa kehtetuks tunnistamisega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

(10) 1. lõike punktis 1 nimetatud välismaalase suhtes ei kohaldata 6. lõikes sätestatut pärast tema täisealiseks saamist.

(RK s 12.06.2002 jõust.01.10.2002 - RT I 2002, 56, 351)

(11) Lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on käesoleva seaduse §-s 16¹ sätestatud kutsuja kohustused.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 12⁴. Elamisloa andmine välismaalasele, kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise

(1) Välismaalasele, kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise, võidakse anda tähtajaline elamisluba kuni kaheks aastaks, kui elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja välismaalase suhtes ei esine elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Nimetatud välismaalasele ei anta Eestis töötamiseks tööluba.

(RK s 17.02.1999 jõust.01.10.1999 - RT I 1999, 27, 395;
RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalase elamisluba võidakse pikendada kahe aasta võrra, kui elamisloa pikendamisel tema legaalne sissetulek tagab tema äraelamise ja kui elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja välismaalase suhtes ei esine elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

(RK s 17.02.1999 jõust.01.10.1999 - RT I 1999, 27, 395;
RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud elamisloa andmise täiendavateks tingimusteks on tegeliku eluruumi olemasolu Eestis ning kindlustuslepingu olemasolu, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega taotletava elamisloa kehtivusajal.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(4) Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 13. Eestis töötamise õiguslikud alused

(1) Välismaalasel peab olema elamisluba töötamiseks või tööluba tegevuseks Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muuks tegevuseks teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast (edaspidi töötamine), kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(2) Seadusliku aluseta Eestis viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(3) Välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui välismaalasel puudub elamisluba töötamiseks, tööluba või välismaalane ei ole töötamist selleks ettenähtud korras registreerinud, välja arvatud välislepingus või seaduses otseselt ettenähtud juhtudel.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(4) Välismaalasel, kes taotleb Eestis varjupaika, on lubatud Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 13¹. Tööluba

(1) Tööluba on luba, millega antakse välismaalasele õigus Eestis töötada tööloas määratud tähtaja jooksul.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib anda tööloa välismaalasele, kellel on elamisluba. Välismaalasele antava tööloa kehtivusaeg ei või ületada tema elamisloa kehtivusaega. Tööloa kehtivusaega võib pikendada elamisloa kehtivusaja lõpuni.
(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(3) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub tööloa andmisest või pikendamisest, kui välismaalasel puudub Eestis elamise luba või esinevad muud asjaolud, mis on aluseks tööloa andmisest keeldumisele.
(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(4) Ilma tööloata võib Eestis töötada välismaalane:
1) kellel on pikaajalise elaniku elamisluba;;

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

2) kes on kinnipeetav, vanglas viibimise ajal;

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

3) kellel on elamisluba töötamiseks, loas määratud tingimustel;

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

4) kes on vedurimeeskonna liige, vedurit või rongi teenindava personali liige või autojuht sõitjate või veose kohaletoimetamiseks riigipiiri ületades, kui välismaalasel puudub Eestis elukoht ning välismaalase tööandjal puudub Eestis tegevuskoht ning välismaalasel on Eestis viibimiseks seaduslik alus;

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

5) kellel on elamisluba elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde;

(RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)

6) kellel on elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde;

(RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)

7) kellel on elamisluba välislepingu alusel.

(RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)

§ 13². Lühiajaline Eestis töötamine

(1) Ilma tööloata ja elamisloata töötamiseks võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis viibimiseks, välja arvatud elamisluba, ja kelle töötamine on siseministri poolt määrusega sätestatud korras enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis ning töötamisaeg ei ületa kuut kuud aasta jooksul, järgmistel juhtudel:
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)
1) töötamine etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses;
2) töötamine õpetaja või õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
3) teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus;
4) erialane tegevus sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel;
5) töötamine kutseõppe eesmärgil praktika korras välisriigis asuva õppeasutuse või üliõpilasorganisatsiooni vahendusel või välisriigis asuva õppeasutuse suunamisel, kui see on õppeprogrammi osa;
6) välisriigi diplomaatilise esinduse teenindamine Välisministeeriumi loal;
7) töötamine lapsehoidjana;
8) töötamine eksperdi, nõustaja või konsultandina, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus;
9) töötamine seadmete paigaldaja või oskustöölisena, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus;
10) töötamine põllumajandussaaduste töötlemisega seotud hooajatöödel.

(RK s 12.03.2008 jõust.14.05.2008 - RT I 2008, 15, 107)

(1¹) Ilma tööloata ja elamisloata töötamiseks ning Politsei- ja Piirivalveametis lühiajalist töötamist registreerimata võib välismaalane Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks Eestis töötada kuni kuus kuud aasta jooksul, kui tal on seaduslik alus Eestis viibimiseks, välja arvatud elamisluba.
(RK s 12.03.2008 jõust.14.05.2008 - RT I 2008, 15, 107;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(1²) Tööandja on kohustatud käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 7–10 nimetatud välismaalasele maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud tööandja põhitegevusala aasta keskmise bruto kuupalgaga, kuid mitte väiksem kui Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutis. Kui tööandjaks on füüsiline isik, kes ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, võetakse välismaalasele makstava tasu maksmise aluseks tööandja põhitegevusala asemel põhitegevusala, millel välismaalane tööle asub. Põhitegevusala määratlemise aluseks on Statistikaameti Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tähtkood. Välismaalasele makstava tasu suurus peab kuni lühiajalise töötamise lõpuni vastama lühiajalise töötamise registreerimise taotlemise hetkel viimati Statistikaameti poolt avaldatud andmetele.
(RK s 12.03.2008 jõust.14.05.2008 - RT I 2008, 15, 107)

(1³) Maksu- ja Tolliamet esitab Politsei- ja Piirivalveameti päringu peale andmed välismaalasele makstud tasu kohta.
(RK s 12.03.2008 jõust.14.05.2008 - RT I 2008, 15, 107;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(2) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub välismaalase Eestis töötamise registreerimisest või tunnistab Eestis töötamise registreerimise kehtetuks, kui:
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)
1) välismaalane ei vasta käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tingimustele;
2) välismaalasele makstav tasu ei vasta käesoleva paragrahvi 1². lõikes sätestatud tingimustele;
3) lühiajalise töötamise registreerimist taotletakse juhtudel, mis ei vasta käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–10 sätestatud tingimustele;
4) ei ole täidetud muu käesoleva paragrahvi 1. lõikes lühiajalise töötamise registreerimiseks sätestatud tingimus;
5) välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld;
6) välismaalane või tema tööandja on rikkunud välismaalaste seadust ja tema karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
7) tööandjal on maksuvõlgnevusi ja need ei ole ajatatud;
8) tööandja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või likvideerimine või on välja kuulutatud ettevõtte pankrot;
9) juriidilisest isikust tööandja korral on juhtorgani liikme, täisühingu osaniku või usaldusühingu täisosaniku või füüsilisest isikust tööandja suhtes kehtestatud ärikeeld;
10) on kahtlus, et välismaalase Eestis töötamise eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile;
11) välismaalase või tema tööandja usaldusväärsuses on põhjust kahelda.

(RK s 12.03.2008 jõust.14.05.2008 - RT I 2008, 15, 107)

(3) Ilma tööloata ja elamisloata töötamiseks võib välislepingus sätestatud tingimustel lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis viibimiseks, välja arvatud elamisluba, ning kelle töötamine on siseministri poolt määrusega sätestatud korras enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.
(RK s 12.03.2008 jõust.14.05.2008 - RT I 2008, 15, 107;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(4) Riigikogu ratifitseeritud välislepingus sätestatud juhtudel ja tingimustel ei pea välismaalane lühiajalist töötamist registreerima.
(RK s 12.03.2008 jõust.14.05.2008 - RT I 2008, 15, 107)

(5) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(RK s 12.03.2008 jõust.14.05.2008 - RT I 2008, 15, 107)

§ 13³. Elamisloa andmine töötamiseks

(1) Elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus Eestis viibida töötamise eesmärgil elamisloas määratud tingimustel.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(2) Elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseks Eestis registreeritud tööandja juures töökohal, mida ei ole kolme nädala jooksul avaliku konkursi korras ja riiklikku töövahendusteenust kasutades täidetud esitatavate kvalifikatsiooni- ja kutseoskusnõuetele vastava Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)

(3) Tööandja taotlusel võib Eesti Töötukassa anda tööandjale loa töökoha täitmiseks välismaalasega, kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimusel ja korras leidnud sobivat kandidaati ning töökoha täitmine välismaalasega on, arvestades olukorda tööturul, põhjendatud.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 28.01.2009 jõust.01.05.2009 - RT I 2009, 11, 67)

(3¹) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel.

(RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)

(3²) Maksu- ja Tolliamet esitab Politsei- ja Piirivalveameti päringu peale andmed välismaalasele makstud tasu kohta.
(RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(4) Tööandja kinnituse olemasolul välismaalase töölevõtmise kohta võib Politsei- ja Piirivalveamet anda välismaalasele elamisloa töötamiseks tööleasumiseks töökohal, mille täitmiseks on tööandjal Eesti Töötukassa luba, kui välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, tervis, töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised, talle elamisloa andmine on põhjendatud ning tema suhtes ei esine muid elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.
(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107;
RK s 28.01.2009 jõust.01.05.2009 - RT I 2009, 11, 67;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(5) Elamisluba töötamiseks antakse tööandja poolt tagatud töötamise ajaks Eestis kehtivusajaga kuni kaks aastat.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(6) Elamisloas töötamiseks määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Välismaalasel on keelatud töötada Eestis elamisloaga töötamiseks, milles ei ole tingimusi kindlaks määratud.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(7) Elamisloa andmiseks töötamiseks peab välismaalase töötasu võimaldama tema äraelamise Eestis.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(8) Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(9) Elamisluba töötamiseks võib pikendada, kui on jätkuvalt täidetud elamisloa andmise aluseks olevad tingimused, välismaalasel on tegelik eluruum Eestis ja välismaalase senine tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise tingimustega.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(10) Elamisloa töötamiseks andmisest keeldutakse, kui ei ole täidetud käesoleva paragrahvi 2.– 4. ja 7. lõikes sätestatud tingimused, tööandjal on maksuvõlgnevusi, kehtiv karistus ebaseadusliku töötamise võimaldamise eest, ta ei ole täitnud seadusega sätestatud teavitamiskohustust või on muul põhjusel põhjendatult alust kahelda tema usaldusväärsuses või välismaalase suhtes esineb muu elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(11) Elamisloa töötamiseks pikendamisest keeldutakse või elamisluba töötamiseks tunnistatakse kehtetuks, kui esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise aluseks olev asjaolu, välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat kohustust või elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(12) Käesoleva paragrahvi 2.– 4. lõiget kohaldamata võib Politsei- ja Piirivalveamet anda elamisloa töötamiseks välismaalasele:
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)
1) kes on vaimulik, nunn või munk usulise ühenduse kutsel kooskõlastatult Siseministeeriumiga;

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

2) kes on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik;

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

3) kellel on välislepingust tulenev õigus töötada Eestis ilma tööloata;

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

4) käesoleva seaduse § 13² 1. lõike punktides 1–4 ja 1¹. lõikes nimetatud tingimustel;

(RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)

5) lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses;

(RK s 17.03.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 19, 134)

6) kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(12¹) Elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 13² 1. lõike punktis nimetatud tingimustel teadus- või uurimistöö tegemiseks antakse, kui:

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389;
RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)

1) teadus- ja arendusasutus on riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või eraõiguslik juriidiline isik;

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

2) teadus- ja arendusasutus on kantud teadus- ja arendusasutuste registrisse;

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

3) teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevus on positiivselt evalveeritud;

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

4) välismaalase ning teadus- ja arendusasutuse vahel on sõlmitud võõrustamisleping teadus- või uurimistöö tegemiseks.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(12²) Teadus- ja arendusasutus võib käesoleva paragrahvi 12¹. lõike punktis 4 nimetatud võõrustamislepingu sõlmida, kui:
1) välismaalasel on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks;
2) välismaalasel on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastustest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega taotletava elamisloa kehtivusajal, kui selle omamise vabastus ei tulene seadusest või välislepingust;
3) teadus- või uurimistöö jaoks, mille tegemiseks välismaalasele elamisluba taotletakse, on olemas rahalised vahendid.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(12³) Võõrustamislepingu sõlmimisega võtab teadus- ja arendusasutus endale käesolevas paragrahvis sätestatud tööandja kohustused.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(12⁴) Käesoleva seaduse § 12¹ 4. lõikes toodud võõrustamislepingus peavad sisalduma järgmised andmed:
1) välismaalase nimi ja kvalifikatsioon;
2) võõrustava asutuse nimi, registrikood, kontaktisiku nimi ja ametikoht;
3) teadus- või arendustöö, mille jaoks välismaalasele elamisluba taotletakse, kestus ja finantseerimisallikas.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

(12⁵) Käesoleva seaduse § 13² 1. lõike punktis 3 nimetatud tingimusel elamisloa töötamiseks andmisel ei arvata välismaalast sisserände piirarvu alla.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389;
RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)

(12⁶) Välismaalase, kes on taotlenud elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 13² 1. lõike punktis 3 nimetatud tingimustel teadus- või uurimistöö tegemiseks, elamisloale tehakse märge «teadlane».

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389;
RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107)

(12⁷) Käesoleva paragrahvi 2., 3. ja 4. lõiget kohaldamata võib Politsei- ja Piirivalveamet anda elamisloa töötamiseks välismaalasele käesoleva seaduse § 13² 1. lõike punktis 8 nimetatud tingimustel.
(RK s 12.03.2008 jõust.14.06.2008 - RT I 2008, 15, 107;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(13) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tingimustele määratakse välismaalase elamisloas töötamiseks kindlaks füüsiline või juriidiline isik, kelle juures Eestis teenust osutatakse, kui välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)

(14) Tööandjal, kelle juures töötamiseks on välismaalasele elamisluba antud, on käesoleva seaduse §-s 16¹ sätestatud kutsuja kohustused. Teadus- ja arendusasutuse kui kutsuja, kuhu välismaalasele teadus- või uurimistöö tegemiseks elamisluba töötamiseks antakse, kohustused lõpevad 6 kuud pärast teadus- ja arendusasutuse poolt käesoleva seaduse § 15 2¹. lõikes sätestatud teavitamiskohustuse täitmist või võõrustamislepingu lõppemist.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189

RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

§ 13⁴. Elamisloa andmine ettevõtluseks

(1) Elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel on osalus äriühingus või kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, kui äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud Eesti äriregistris, ettevõtlus on vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel, ning välismaalase elama asumine Eestisse on ettevõtlusele oluline.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(2) Elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel on piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis, sealhulgas vähemalt 1 000 000 krooni tema kontrolli all olevat kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, äriplaani kirjeldus, millest nähtub äritegevuse iseloom, ulatus ning vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks nõutava Eestisse investeeritud kapitali suurus on vähemalt 250 000 krooni.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib anda välismaalasele elamisloa ettevõtluseks, kui käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud tingimused on täidetud ning välismaalase püsiv legaalne sissetulek tagab tema äraelamise Eestis ning välismaalasel on kindlustusleping, mis võimaldab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega taotletava elamisloa kehtivusajal.
(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(4) Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(5) Välismaalane, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks, ei tohi Eestis töötada teise isiku alluvuses. Välismaalane, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks äriühingus osalemise eesmärgil, võib töötada elamisloaga kindlaksmääratud äriühingus juhtimisfunktsiooni täitmiseks.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(6) Elamisloaga ettevõtluseks määratakse kindlaks ettevõtja tegevusalad ja vajadusel tegevuspiirkond.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(7) Välismaalane, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks, on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud elamisloa andmise aluseks olnud asjaolude muutumisest, raskustest võetud kohustuste täitmisel või võetud kohustuste täitmise võimatusest.
(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(8) Elamisluba ettevõtluseks võib pikendada, kui on jätkuvalt täidetud elamisloa andmise aluseks olevad tingimused, välismaalasel on tegelik eluruum Eestis ja välismaalase senine tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise ja pikendamise tingimustega.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(9) Elamisloa andmisest ettevõtluseks või selle pikendamisest keeldutakse või elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui elamisloa andmise või pikendamise tingimused ei ole täidetud või välismaalane, esitatud äriplaan, äripartnerid või esitatud rahalised allikad ei ole usaldusväärsed.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(10) Elamisloa pikendamisest keeldutakse või see tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase senine tegevus ei ole vastavuses äriplaaniga, käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustega või välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat kohustust.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

§ 13⁵. Tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata jätmine

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

Tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja jäetakse sisuliselt läbi vaatamata, kui ilmnevad järgmised asjaolud:

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

1) välismaalasele on keeldutud käesoleva seaduse või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusealusel tähtajalist elamisluba andmast ning taotleja ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid, mis ei olnud välismaalasele eelmise taotluse menetlemise ajal teada;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159;
RK s 14.12.2005 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 2, 3)

2) välismaalane on esitanud tähtajalise elamisloa taotluse selleks, et vältida tagasi- või väljasaatmise või väljaandmise täideviimist, kui tal on olnud eelnevalt võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

3) välismaalane ei ole esitanud usutavaid tõendeid tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse kohta;

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

4) välismaalase või käesoleva seaduse § 15¹ 3. lõikes nimetatud isiku seletused ei ole järjekindlad, on vastuolulised, ebatõenäolised või ei sisalda olustikulisi või isiklikke asjaolusid;
5) ilmneb haldusmenetluse seaduses sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus;
6) välismaalasel ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 13⁶. Kaebuse esitamine

(1) Tähtajalise elamisloa või tööloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise või taotluse läbivaatamata jätmise otsuse peale võib kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule või vaide. Vaideotsuse võib vaidlustada sama tähtaja jooksul halduskohtus.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(2) Kui tähtajalise elamisloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise otsustamine on Vabariigi Valitsuse pädevuses, ei saa vaiet esitada.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 14. Tähtajalise elamisloa ja tööloa lõppemine ja kehtetuks tunnistamine

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(1) Tähtajaline elamisluba ja tööluba lõpeb:

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

1) tähtaja saabumisel;
2) välismaalasele Eesti kodakondsuse taastamisel;

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

3) välismaalase surma või surnuks tunnistamise korral.

(RK s 17.02.1999 jõust.01.10.1999 - RT I 1999, 27, 395)

(1¹) Tähtajaline elamisluba lõpeb pikaajalise elaniku elamisloa saamisel või uue tähtajalise elamisloa saamisel.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(2) Tähtajalise elamisluba ja tööluba kehtetuks tunnistamise:

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

1) käesoleva seaduse paragrahv 12 4. lõikes ning 9. lõike punktides 1 ja 2 loetletud juhtudel;

(RK s 17.02.1999 jõust.01.10.1999 - RT I 1999, 27, 395)

2) välismaalase isikliku sooviavalduse alusel;

(RK s 17.02.1999 jõust.01.10.1999 - RT I 1999, 27, 395)

3) välismaalase viibimisel väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aasta jooksul kokku juhul, kui välismaalane ei ole registreerinud oma eemalviibimist Eestist Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

(RK s 17.02.1999 jõust.01.10.1999 - RT I 1999, 27, 395)

(3) Tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) välismaalasel puudub tegelik elukoht Eestis;
2) välismaalasel puudub kindlustusleping, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise elamisloa kehtivusajal;
3) välismaalasele elamisloa andmise või pikendamise tingimuseks olev asjaolu ei ole täidetud;
4) välismaalase suhtes esineb muu elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise või elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks olev asjaolu.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(4) Tähtajalise elamisloa võib kehtetuks tunnistada, kui välismaalane ei ole seaduses sätestatud tähtajaks registreerinud rahvastikuregistris oma elukohta Eestis.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(5) Tähtajalise elamisloa võib kehtetuks tunnistada, kui välismaalase suhtes esineb § 12 10. lõikes nimetatud asjaolu.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 14¹. Tähtajaliste elamislubade ja töölubade andmise korraldamine

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
1) tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise korra ja selle täitmist tagavate valitsusasutuste ja vastavate valitsusasutuste ametnike pädevuse;

(RK s 17.02.1999 jõust.01.10.1999 - RT I 1999, 27, 395;
RK s 17.01.2001 jõust.16.02.2001 - RT I 2001, 16, 68;
RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

2) käesolevas seaduses sätestatud legaalse sissetuleku ja töötasu määrad;

(RK s 17.05.2000 jõust.01.08.2000 - RT I 2000, 40, 254;
RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

3) käesoleva seaduse paragrahv 15 1. ja 2. lõikes nimetatud informeerimise korra.

(RK s 17.02.1999 jõust.01.10.1999 - RT I 1999, 27, 395)

(2) Siseminister kehtestab määrusega:
1) tähtajalise elamisloa ja tööloa taotluste ning nende pikendamise taotluste vormid;

(RK s 17.05.2000 jõust.01.08.2000 - RT I 2000, 40, 254;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

2) tähtajalise elamisloa andmete välismaalase reisidokumenti kandmise ja kande annulleerimise vormid;

(RK s 17.05.2000 jõust.01.08.2000 - RT I 2000, 40, 254;
RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

3) tähtajalise elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise korra.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 14². Elamis- ja tööloa andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise pädevus

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(1) Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus otsustab tähtajalise elamisloa ning tööloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise.

(RK s 17.01.2001 jõust.16.02.2001 - RT I 2001, 16, 68;
RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(2) Vabariigi Valitsus otsustab erandina tähtajalise elamisloa andmise, andmisest keeldumise või elamisloa pikendamisest keeldumise, kui taotleja on «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (RT II 1995, 46, 203) artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas.

(RK s 17.01.2001 jõust.16.02.2001 - RT I 2001, 16, 68;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

IV² peatükk

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

PIKAAJALISE ELANIKU ELAMISLUBA

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 14³. Pikaajalise elaniku elamisluba

(1) Välismaalasele antakse pikaajalise elaniku elamisluba, kui tema puhul on täidetud pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimused ja välismaalase elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse.
(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(2) Välismaalane esitab pikaajalise elaniku elamisloa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile, kes otsustab pikaajalise elaniku elamisloa andmise, kui välisleping ei sätesta teisiti.
(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(3) Eestis pikaajalise elaniku elamisluba omav välismaalane ei vaja Eestis töötamiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks tööluba.
(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(4) Pikaajalise elaniku elamisluba annab välismaalasele Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 016, 23.01.2004, lk 44–53) III peatükis sätestatud õigused.
(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõiget ei kohaldata:
1) pagulaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud korras elamisloa saanud välismaalase suhtes, kellele antakse pikaajalise elaniku elamisluba;
2) Eestis elava Eesti kodaniku või Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omava välismaalase kuni viieaastasele lapsele, kui lapsele antakse pikaajalise elaniku elamisluba.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 14⁴. Pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimused

(1) Pikaajalise elaniku elamisloa võib anda välismaalasele, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) ta on elanud Eestis elamisloa alusel pidevalt vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist;
2) tal on kehtiv tähtajaline elamisluba;
3) tal on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks;
4) ta on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse või Eesti Vabariigi välislepingu tähenduses;
5) ta on täitnud integratsiooninõude ja
6) tema puhul ei esine pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punkte 1–3 ei kohaldata püsivalt Eestis elava Eesti kodaniku või püsivalt Eestis elava ja Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omava välismaalase alla üheaastase lapse suhtes.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud elamisloa alusel elamise nõuet ja punkti 2 ei kohaldata välismaalase suhtes, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse või kes on saanud ekslikult Eesti kodaniku passi kuue kuu jooksul, arvates Eesti kodakondsuse kaotamisest või Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamisest.

(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud pidevalt Eestis elamise perioodi hulka loetakse Eestist ajutist eemalviibimist, mis ei ületa kuut järjestikust kuud ja kokku kümmet kuud viimase viie aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist.

(5) Elamisloa õppimiseks alusel Eestis viibitud aeg võetakse pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks vajaliku viibimisperioodi arvestamisel arvesse pooles ulatuses, kui välismaalane on saanud hiljem elamisloa muul alusel.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 14⁵. Integratsiooninõue

(1) Välismaalane, kes taotleb pikaajalise elaniku elamisluba, peab oskama eesti keelt vähemalt keeleseaduses sätestatud B1-tasemel või sellele vastaval tasemel.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159;
RK s 18.12.2008 jõust.26.01.2009 - RT I 2009, 4, 26)

(2) Integratsiooninõuet ei pea täitma:
1) alla 15-aastane välismaalane;
2) üle 65-aastane välismaalane;
3) täisealine piiratud teovõimega välismaalane.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(3) Eesti keele oskust hinnatakse eesti keele tasemeeksamil keeleseaduses sätestatud tingimustel.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(4) Eesti keele eksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(5) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit, vabastatakse sellest.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(6) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit täies ulatuses, teeb eesti keele tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhul otsustab välismaalase osalise või täieliku vabastamise eesti keele tasemeeksami sooritamisest ekspertkomisjon. Ekspertkomisjoni otsuse peale võib kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 14⁶. Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumine

(1) Pikaajalise elaniku elamisluba ei anta välismaalasele:
1) kellele on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 12² alusel, § 13² 1. lõike punktides 8–11 nimetatud tingimusel või IV³ peatükis sätestatud korras;

(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

2) kes kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule;

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

3) kes on esitanud valeandmeid või kasutanud pettust pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel;

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

4) kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimustele.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(2) Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise korral käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 ja 3 sätestatud alusel kaalutakse välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 14⁷. Pikaajalise elaniku elamisloa vorm

(1) Pikaajalise elaniku elamisluba vormistatakse pikaajalise elaniku elamisloa andmise otsuse andmete alusel elamisloa andmete kandmise teel isikutunnistusele.

(2) Kui välismaalane taotleb pikaajalise elaniku elamisloa andmete kandmist välisriigi reisidokumenti või välismaalase passi, kantakse tema elamisloa andmed välisriigi reisidokumenti või välismaalase passi pikaajalise elamisloa andmise otsuse andmete alusel.

(3) Pikaajalise elaniku elamisloale tehakse märge «pikaajaline elanik – EÜ». Käesoleva seaduse § 14³ 5. lõikes nimetatud välismaalase elamisloale tehakse märge «pikaajaline elanik».

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 14⁸. Pikaajalise elaniku elamisloa lõppemine

(1) Pikaajalise elaniku elamisluba lõpeb:
1) välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisel või taastamisel;
2) välismaalasele Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse andmisel või taastamisel;
3) välismaalase surma või surnuks tunnistamise korral.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul omandab isik Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 14⁹. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine

(1) Pikaajalise elaniku elamisluba tunnistatakse kehtetuks:
1) välismaalase isikliku sooviavalduse alusel;
(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)
2) kui välismaalane on pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks esitanud valeandmeid või kasutanud pettust;
(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)
3) kui välismaalane kujutab endast tõsist ohtu avalikule korrale ja julgeolekule;
(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)
4) kui välismaalane viibib väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike kaksteist järjestikust kuud;
(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)
5) kui välismaalane on saanud pikaajalise elaniku staatuse teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)
6) kui välismaalase eemalviibimine Eestist on kestnud vähemalt kuus järjestikust aastat;
(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)
7) kui välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.
(RK s 15.10.2009 jõust. 15.11.2009 - RT I 2009, 51, 347)

(2) Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2, 3 ja 7 sätestatud alusel kaalutakse välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust, välismaalase vanust, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi välismaalase ja tema pereliikmete jaoks ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga.
(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159;
RK s 15.10.2009 jõust. 15.11.2009 - RT I 2009, 51, 347)

(3) Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.
(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

§ 14¹⁰. Pikaajalise elaniku elamisloa taastamine

(1) Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel käesoleva seaduse paragrahvi 14⁹ 1. lõike punktis 4, 5 või 6 sätestatud juhul võib taastada pikaajalise elaniku elamisloa välismaalasele, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) ta on elanud Eestis tähtajalise elamisloa alusel ja pidevalt vähemalt kaks aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse esitamist;
2) tal on kehtiv tähtajaline elamisluba;
3) tal on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks;
4) ta on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse või Eesti Vabariigi välislepingu tähenduses ja
5) tema puhul ei esine pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud pidevalt Eestis elamise perioodi hulka loetakse Eestist ajutist eemalviibimist, mis ei ületa kokku nelja kuud viimase kahe aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse esitamist.
(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

(3) Pikaajalise elaniku elamisloa taastamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.
(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

§ 14¹¹. Pikaajalise elaniku elamisloa taotluse läbivaatamata jätmine

Kui välismaalase Eesti elukoha andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse, antakse välismaalasele tähtaeg elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks. Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmata jätmisel jäetakse pikaajalise elaniku elamisloa taotlus läbi vaatamata.

§ 14¹². Kaebuse esitamine

Pikaajalise elaniku elamisloa andmise või taastamise, andmisest või taastamisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või taotluse läbivaatamata jätmise otsuse peale võib kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule või vaide. Vaideotsuse võib vaidlustada sama tähtaja jooksul halduskohtus.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 14¹³. Pikaajalise elaniku elamisloa andmise korraldamine

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
1) pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise, andmise, taastamise ning kehtetuks tunnistamise korra;
2) käesoleva seaduse §-des 14⁴ ja 14¹⁰ sätestatud legaalse sissetuleku määrad;
3) käesoleva seaduse § 14⁵ 5. ja 6. lõikes nimetatud juhtudel eesti keele tasemeeksami sooritamise ulatuse ja viisi või nimetatud eksami sooritamisest vabastamise tingimused ja korra.

(2) Siseminister kehtestab määrusega:
1) pikaajalise elaniku elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse vormi;
2) pikaajalise elaniku elamisloa andmete välismaalase reisidokumenti kandmise ja kande annulleerimise vormid;
3) pikaajalise elaniku elamisloa välisriigi reisidokumenti kandmise korra.

(3) Käesoleva seaduse §-s 14⁵ nimetatud ekspertkomisjoni moodustab ja selle töökorralduse kehtestab haridus- ja teadusminister kooskõlastatult sotsiaalministriga.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 14¹⁴. Teabevahetuse korraldamine

Pikaajalise elaniku elamisloa alast teabevahetust Euroopa Liidu liikmesriikidega korraldab Siseministeerium või siseministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

IV³peatükk

(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

TÄHTAJALISE ELAMISLOA ANDMISE ERIJUHUD

(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

§ 14¹⁵. Tähtajalise elamisloa andmise erijuhud

(1) Välismaalasele võib tähtajalise elamisloa anda kaaluka avaliku huvi korral (edaspidi tähtajaline elamisluba kaaluka avaliku huvi korral) kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasaaitamiseks, kui:
1) ta on kannatanu või tunnistaja kriminaalmenetluses, mille esemeks on inimkaubandusega seotud kuritegu nõukogu raamotsuse 2002/629/JSK inimkaubanduse vastu võitlemise kohta (EÜT L 203, 1.08.2002, lk 1–4) tähenduses,
2) ta on eelnevalt kaasa aidanud kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele või on andnud nõusoleku seda teha ja
3) ta on katkestanud kõik suhted isikutega, keda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises.

(2) Tähtajalise elamisloa andmisel kaaluka avaliku huvi korral kohaldatakse käesoleva seaduse IV¹ peatükis sätestatud tähtajalise elamisloa regulatsiooni käesolevast peatükist tulenevate erisustega.

(3) Tähtajaline elamisluba kaaluka avaliku huvi korral antakse kehtivusajaga kuni üks aasta.

(4) Tähtajalise elamisloa andmisel kaaluka avaliku huvi korral ei arvestata sisserände piirarvu.

(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud erijuhtudel teavitab prokuratuur või prokuratuuri korraldusel uurimisasutus välismaalast käesoleva peatüki alusel kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise võimalusest ja tingimustest.

(6) Prokuratuuri otsusel antakse välismaalasele järelemõtlemisaega 30 kuni 60 kalendripäeva hetkest, kui teda teavitatakse kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise võimalusest ja tingimustest, võimaldamaks välismaalasel jõuda otsusele, kas ta soovib kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasa aidata.

(7) Prokuratuur võib ennetähtaegselt kehtetuks tunnistada otsuse välismaalasele antud järelemõtlemisaja kohta, kui välismaalane on vabatahtlikult ja omal initsiatiivil loonud uuesti kontaktid isikutega, keda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises, või välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.

(8) Järelemõtlemisaja otsuse kehtetuks tunnistamist ei põhjendata.

(9) Järelemõtlemisaja otsuse kehtetuks tunnistamisel viiakse välismaalase lahkumiskohustus viivituseta täide väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.

(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

§ 14¹⁶. Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa taotlemine

(1) Kaaluka avaliku huvi korral algatatakse elamisloa andmise menetlus prokuratuuri kirjalikul taotlusel, millele on lisatud välismaalase kirjalik nõusolek. Välismaalane ei pea nimetatud elamisloa taotlust isiklikult esitama.

(2) Välismaalane kaasatakse kaaluka avaliku huvi korral elamisloa andmise menetlusse kolmanda isikuna haldusmenetluse seaduse § 11 1. lõike punkti 3 tähenduses.

(3) Käesoleva seaduse § 14¹⁵1. lõikes nimetatud asjaolude selgitamiseks on prokuratuuril või prokuratuuri korraldusel uurimisasutusel õigus küsitleda välismaalast, teha järelepärimisi andmekogusid haldavatesse asutustesse, kasutada psühholoogi, üld- ja erialaarstide ning tõlgi abi.

(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

§ 14¹⁷. Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmine

(1) Tähtajaline elamisluba kaaluka avaliku huvi korral antakse prokuratuuri taotluses nimetatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks ning juhul, kui välismaalase puhul on täidetud käesolevas peatükis sätestatud tähtajalise elamisloa andmise tingimused ja välismaalane ei kujuta endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

(2) Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.
(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(3) Alaealisele või piiratud teovõimega isikule võib käesoleva seaduse § 14¹⁵ 1. lõikes sätestatud erijuhtudel anda elamisloa juhul, kui see on kooskõlas tema õiguste ja huvidega.
(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

(4) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab tähtajalise elamisloa taotluse kaaluka avaliku huvi korral läbi ja otsustab nimetatud elamisloa andmise või sellest keeldumise 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44:
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud tähtaega põhjendatud vajaduse korral pikendada, kui välismaalase käesolevas peatükis sätestatud tähtajalise elamisloa andmise tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem.
(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

§ 14¹⁸. Välismaalase viibimiskoht ja välismaalasele osutatavad teenused

(1) Välismaalane paigutatakse vajaduse korral käesolevas peatükis sätestatud tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise ja nimetatud elamisloa andmisel elamisloa kehtivuse ajaks vastuvõtukeskusesse või Sotsiaalministeeriumi või Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuse määratud kohta.

(2) Vastuvõtukeskus korraldab välismaalasele vastavalt vajadusele toetusena välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 12 lõikes 2 sätestatud toetuste osutamise.

(3) Välismaalasele võib maksta rahalist toetust välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-s 36 sätestatud tingimustel ja määras.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmist korraldab Sotsiaalministeerium.

(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

§ 14¹⁹. Saatjata alaealise välismaalase viibimiskoht

(1) Saatjata alaealine välismaalane, kes on saabunud Eestisse ilma seadusliku esindajata või kes jääb Eestis viibides ilma vanemast või eestkostjast, paigutatakse kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise ajaks ja talle nimetatud elamisloa andmisel elamisloa kehtivusajaks:
1) täisealise sugulase juurde,
2) eestkostele või perekonnas hooldamisele või
3) laste hoolekandeasutusse.

(2) Saatjata alaealise välismaalase viibimiskoha määramisel arvestatakse eelkõige alaealise õiguste ja huvidega. Võimaluse korral ei lahutata üksteisest saatjata alaealisi õdesid ja vendi.

(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

§ 14²⁰. Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa pikendamine

(1) Tähtajalist elamisluba kaaluka avaliku huvi korral pikendatakse, kui nimetatud elamisloa andmise aluseks olnud asjaolud on säilinud.
(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

(2) Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa pikendamise otsustab prokuratuuri taotlusel ja välismaalase kirjalikul nõusolekul Politsei- ja Piirivalveamet.
(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(3) Tähtajalist elamisluba kaaluka avaliku huvi korral pikendatakse prokuratuuri taotluses nimetatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks korraga.
(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

§ 14²¹. Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine

(1) Tähtajalise elamisloa kaaluka avaliku huvi korral võib Politsei- ja Piirivalveamet tunnistada kehtetuks:
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)
1) kriminaalmenetluse lõpetamisel,
(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)
2) kui välismaalane on loobunud kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasaaitamisest või on vabatahtlikult taastanud suhted isikuga, kes on kuriteos kahtlustatav või süüdistatav või
(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)
3) kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud juhul tunnistatakse tähtajaline elamisluba kaaluka avaliku huvi korral kehtetuks prokuratuuri ettepanekul.
(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

§ 14²². Õigus töötada

Välismaalasel, kes on saanud tähtajalise elamisloa kaaluka avaliku huvi korral käesoleva seaduse § 14¹⁵ alusel, on õigus töötada Eestis ilma tööloata.

(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

§ 14²³. Kaebuse esitamine

Käesolevas peatükis sätestatud kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale võib välismaalane esitada kaebuse või vaide käesoleva seaduse §-s 13⁶ sätestatud korras.

(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

§ 14²⁴. Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise korraldamine

Kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise menetluse algatamiseks esitatavas prokuratuuri taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning prokuratuuri taotluse vormi kehtestab siseminister määrusega.

(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)

V peatükk

TEADAANDMINE

(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

§ 15. Teavitamine

(1) Välismaalane on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit järgmistest asjaoludest:
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)
1) perekonnaseisu muutumisest, kui perekonnaseisu muutumine on registreeritud välisriigis;

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

2) kriminaalkorras karistamisest, kui välismaalasele on määratud karistus välisriigi õiguskaitseorgani poolt;

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

3) elamisloas töötamiseks kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest ja lepingu lõpetamisest, kui välismaalasele on antud elamisluba töötamiseks;
(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

4) kindlustuslepingu, mis katab välismaalase haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise, lõppemisest või lõpetamisest.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(2) Tööandja on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit elamisloas töötamiseks kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest ja lepingu lõpetamisest, kui välismaalasele on antud elamisluba töötamiseks.
(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(2¹) Teadus- ja arendusasutus on kohustatud viivitamata teavitama Politsei- ja Piirivalveametit välismaalasega sõlmitud võõrustamislepingu lõpetamisest.
(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(3) Õppeasutus on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit elamisloa õppimiseks saanud välismaalase õppeasutusest eksmatrikuleerimisest, õpingute lõpetamisest või katkestamisest või välismaalasega sõlmitud praktikalepingu lõpetamisest.
(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(4) Välismaalane majutatakse majutusettevõttes vastavalt turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607; 2002, 63, 387; 2003, 88, 594; 2004, 18, 131) nõuetele. Majutusettevõte on kohustatud esitama majutatud välismaalase andmetega külastajakaardi Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti nõudmisel teavet nõudnud asutusele.
(RK s 13.04.2005 jõust.11.05.2005 - RT I 2005, 24, 181;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(5) (Kehtetu - RK s 13.04.2005 jõust.11.05.2005 - RT I 2005, 24, 181)

(6) (Kehtetu - RK s 13.04.2005 jõust.11.05.2005 - RT I 2005, 24, 181)

§ 15¹. Kontrolli teostamine

(1) Välismaalasel on kohustus tõendada viisa, elamisloa ja tööloa andmise ja pikendamise aluseks olevaid asjaolusid.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(1¹ ) (Kehtetu - RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166)

(1²) Välismaalane on kohustatud tõendama viibimisaja pikendamise aluseks olevaid asjaolusid.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(2) Välismaalasel, välismaalase perekonnaliikmel ning muul asjassepuutuval isikul on kohustus anda Politsei- ja Piirivalveameti või Välisministeeriumi nõudmisel kirjalikke ja suulisi seletusi käesoleva paragrahvi 1., ja 1². lõikes nimetatud asjaolude kohta.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 07.05.2009 jõust. 30.07.2009 - RT I 2009, 27, 166;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(3) Politsei- ja Piirivalveametil, Välisministeeriumil, Kaitsepolitseiametil ja Eesti Töötukassal on õigus vastavalt pädevusele Eestis viibimise või töötamise seadusliku aluse taotlemise, omamise, pikendamise taotlemise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise ning Eestist eemalviibimise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks küsitleda välismaalast, tema perekonnaliikmeid ja muid asjassepuutuvaid isikuid ja asutusi ning siseneda isiku loal tema eluruumi.
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405;
RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

(3¹) Välismaalase riigis viibimise ja töötamise seadusliku aluse andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise menetluses võib Politsei- ja Piirivalveamet kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja relvi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(4) Välismaalane on kohustatud tema Eestis viibimise või töötamise asjaolude kontrollimiseks esitama Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti nõudmisel isikut tõendava dokumendi ning Eestis viibimise ja töötamise seaduslikku alust tõendava dokumendi.
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(5) Välismaalane, tööandja ja muud asjassepuutuvad isikud on kohustatud tõendama Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti nõudmisel välismaalase Eestis töötamise asjaolusid ning Eestis töötamiseks seadusliku aluse taotlemise, pikendamise või omamise aluseks olevaid asjaolusid.
(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(6) Tööandja on kohustatud viivituseta võimaldama Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti juurdepääsu tööruumidesse, töötajatele, andmetele ja dokumentidele, mis puudutavad antud tööandja juures töötavaid välismaalasi. Tööandja juures teostatud kontrolle arvestatakse tööandja usaldusväärsuse hindamisel, kui elamisluba taotletakse töötamiseks selle tööandja juures.
(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

§ 15². Daktüloskopeerimine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet teostab seadusliku aluseta Eestis viibiva vähemalt 14-aastase välismaalase daktüloskopeerimise vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 2725/2000. Daktüloskopeerimisel kogutud andmed edastatakse kontrollimiseks Eurodac-süsteemi kesküksusele vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 407/2002.
(RK s 14.12.2005 jõust.08.01.2006 - RT I 2005, 71, 548;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(2) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib teostada ka seadusliku aluseta Eestis viibiva alla 14-aastase välismaalase daktüloskopeerimise, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada.
(RK s 14.12.2005 jõust.08.01.2006 - RT I 2005, 71, 548;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(3) Alla 14-aastaselt välismaalaselt sõrmejälgede võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige nimetatud isiku õiguste ja huvidega.

(RK s 14.12.2005 jõust.08.01.2006 - RT I 2005, 71, 548)

(4) Välismaalase suhtes, kes keeldub daktüloskopeerimisest, võidakse kohaldada sundi.

(RK s 14.12.2005 jõust.08.01.2006 - RT I 2005, 71, 548)

(5) Daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse.

(RK s 14.12.2005 jõust.01.03.2006 - RT I 2005, 71, 548)

(6) Siseminister kehtestab daktüloskopeerimisel kogutud andmete riiklikusse sõrmejälgede registrisse edastamise vormi.

(RK s 14.12.2005 jõust.01.03.2006 - RT I 2005, 71, 548)

§ 15³. DNA proovide võtmine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib teostada seadusliku aluseta Eestis viibivalt välismaalaselt DNA proovide võtmise, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada.
(RK s 14.12.2005 jõust.08.01.2006 - RT I 2005, 71, 548;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(2) Alaealiselt DNA proovide võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige alaealise õiguste ja huvidega.

(RK s 14.12.2005 jõust.08.01.2006 - RT I 2005, 71, 548)

(3) Välismaalase suhtes, kes keeldub DNA proovide andmisest, võidakse kohaldada sundi.

(RK s 14.12.2005 jõust.08.01.2006 - RT I 2005, 71, 548)

(4) DNA proovide tulemusel saadud andmed kantakse riiklikusse DNA registrisse.

(RK s 14.12.2005 jõust.01.03.2006 - RT I 2005, 71, 548)

§ 16. Välismaalaste üle arvestuse pidamine

Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste kohta peab Politsei- ja Piirivalveamet arvestust siseministri poolt määrusega kehtestatud korras.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.03.2005 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

§ 16¹. Välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud kulude kandmine

(1) Välismaalane on kohustatud kandma Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud, sealhulgas väljasõidukohustuse sundtäitmise, väljasaatmiskeskuses ja politsei arestimajas viibimise kulud, mis kantakse seoses välismaalase Eestist väljasaatmisega.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(2) Isik, kes transportis või kelle esindaja transportis välismaalase, kellel puudus Eesti piirile saabumisel Eestis viibimise seaduslik alus või piiriületamist võimaldav dokument (edaspidi vedaja), Eesti piirile, on kohustatud Eesti piirilt tagasisaadetava välismaalase toimetama tagasi samasse kohta, kust vedaja välismaalase transpordivahendile võttis, või välismaalase asukohariiki.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on isik, kelle kutsel välismaalane Eestisse saabus (kutsuja), kohustatud hüvitama välismaalase väljasõidukohustuse sundtäitmise ning väljasaatmiskeskuses ja politsei arestimajas viibimise kulud.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on vedaja kohustatud hüvitama välismaalase väljasõidukohustuse sundtäitmise ning väljasaatmiskeskuses ja politsei arestimajas viibimise kulud.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(5) Kulude hüvitamiseks tehakse kutsujale või vedajale Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti poolt ettekirjutus hüvitada välismaalase väljasõidukohustuse sundtäitmise kulud vabatahtlikult 90 päeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates. Ettekirjutuses tehakse hoiatus ettekirjutuse sundtäitmise kohta täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 39, 308;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(6) Ettekirjutuse täitmata jätmisel täidetakse ettekirjutus ja nõutakse kulud sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(7) Kui välismaalasel ei olnud Eestisse kutsujat, võib väljasõidukohustuse sundtäitmise kulud sisse nõuda käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõikes sätestatud korras välismaalaselt.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

(8) Sissenõutavate väljasõidukohustuse sundtäitmise kulude loetelu ning välismaalase väljasaatmiskeskuses või politsei arestimajas viibimisega seotud sissenõutavate kulude määrad kehtestab siseminister määrusega.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

V¹ peatükk

(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

VASTUTUS

(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

§ 16². Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele eluaseme võimaldamine

(1) Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele eluaseme võimaldamise, välja arvatud tema majutamisel majutusettevõttes, või temaga üürilepingu sõlmimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(RK s 13.04.2005 jõust.11.05.2005 - RT I 2005, 24, 181)

§ 16³. Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase Eestis töölevõtmine

(1) Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase töölevõtmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(RK s 18.12.2001 jõust.01.03.2003 - RT I 2003, 4, 20)

§ 16⁴. Välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis töötamine

Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase poolt Eestis töötamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(RK s 18.12.2001 jõust.01.03.2003 - RT I 2003, 4, 20)

§ 16⁵. (Kehtetu - RK s 18.12.2001 jõust.01.03.2003 - RT I 2003, 4, 20)

§ 16⁶. Välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimine

Välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(RK s 18.12.2001 jõust.01.03.2003 - RT I 2003, 4, 20)

§ 16⁷. Välismaalase transiittsooni, riigipiirile või ajutisele kontrolljoonele toimetamine

(RK s 18.12.2001 jõust.01.03.2003 - RT I 2003, 4, 20)

Transporditeenust osutava juriidilise isiku poolt Eestis või transiittsoonis viibimiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase transiittsooni, riigipiirile või ajutisele kontrolljoonele vahetu toimetamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 krooni iga toimetatud isiku kohta

(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107)

§ 16⁸. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 16²–16⁴, 16⁶ ja 16⁷ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.
(RK s 18.12.2001 jõust.01.03.2003 - RT I 2003, 4, 20)

(2) Käesoleva seaduse §-des 16²–16⁴, 16⁶ ja 16⁷ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(3) (Kehtetu - RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

V². peatükk
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

RIIKLIK JÄRELEVALVE
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

§ 16⁹. Riikliku järelevalve teostamine

(1) Välisministeeriumil, Politsei- ja Piirivalveametil, Kaitsepolitseiametil ja Eesti Töötukassal on õigus välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle järelevalve teostamiseks küsitleda välismaalast, tema perekonnaliikmeid ja muid asjassepuutuvaid isikuid ja asutusi ning siseneda isiku loal tema eluruumi või muusse ruumi või alale või juriidilise isiku territooriumile.

(2) Välismaalane, välismaalase perekonnaliige, välismaalase tööandja ja muu asjassepuutuv isik ja asutus on kohustatud tegema koostööd, alluma tema suhtes kohaldatavatele järelevalvemeetmetele ning tõendama Välisministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti nõudmisel välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolusid.

(3) Tööandja on kohustatud viivituseta võimaldama Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile juurdepääsu tööruumidesse, töötajatele, andmetele ja dokumentidele, mis puudutavad selle tööandja juures töötavaid välismaalasi.

(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

§ 16¹⁰. Muude järelevalvemeetmete kohaldamine

(1) Välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist eemalviibimise asjaolude üle järelevalve teostamisel võib Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada politsei ja piirivalve seaduse §-des 7¹², 7¹⁶–7¹⁹ ja 7³²–7⁴⁰ sätestatud meetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Politsei ja piirivalve seaduse §-des 7³⁷ ja 7³⁸ sätestatud meetmeid võib kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et ilma nimetatud meetmeid kohaldamata ei ole välismaalase eeldatava ebaseadusliku Eestis viibimise või töötamise tõkestamine tulemuslik ja muud meetmed on ammendunud.

(3) Politsei ja piirivalve seaduse §-s 7³² sätestatud meedet võib kohaldada üksnes politseiametnik.

(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

VI peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 17. Isikukood

Välismaalasele, kellele on antud elamisluba, antakse isikukood rahvastikuregistri seaduses (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375; 102, 599) sätestatud korras.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

§ 17¹. Välismaalase ravikindlustatus

Välismaalasel ei pea olema seaduses sätestatud kindlustuslepingut, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise, ajal, kui välismaalane on ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik, või välislepingus sätestatud juhul.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

§ 17². (Kehtetu - RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 17³. Tähtaja ennistamise keeld

Tähtajalise elamisloa pikendamise, tööloa pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa taotlemiseks ettenähtud tähtaega ei ennistata, kui elamisloa või tööloa kehtivusaeg on lõppenud.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 17⁴. Isikuandmete töötlemine

(1) Eestis viibimise või töötamise seadusliku aluse taotlemise, selle omamise õiguspärasuse kontrollimise, pikendamise taotlemise või kehtetuks tunnistamise, samuti väljasõidukohustuse täitmise menetluses võib töödelda isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189;
RK s 15.02.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 24, 127)

(2) Isik on kohustatud andma pädevatele haldusorganitele käesolevas seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud andmeid, sealhulgas biomeetrilisi andmeid.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 17⁵. Isikuandmete edastamine ja saamine

(1) Välismaalase kohta kogutud andmete, sealhulgas §-s 17⁴ nimetatud andmete edastamine välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile on lubatud välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tuleneva kohustuse täitmiseks.

(2) Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid, sealhulgas §-s 17⁴ nimetatud andmeid.

(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 17⁶. Biomeetriliste andmete töötlemine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul võib isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda.

(2) Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.

(3) Käesolevas seaduses sätestatud menetluste käigus kogutud biomeetriliste andmete töötlemine on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel.

(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107)

§ 18. Välisesinduste töötajad

Välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste töötajate ja nende perekonnaliikmete viibimise ja töötamise Eestis sätestavad välislepingud ja muud rahvusvahelise õiguse aktid.

(RK s 17.02.1999 jõust.01.10.1999 - RT I 1999, 27, 395)

§ 18¹. Vanglas viibivad välismaalased

Eestis vanglas viibival välismaalasest kinnipeetaval ei pea olema Eestis viibimiseks käesoleva seaduse § 5¹ lõikes 1 sätestatud seaduslikku alust.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 28, 189)

§ 19. Elamis- ja töölubade register

Elamis- ja töölubade ning tähtajalise elamisloa ja tööloa ning nende pikendamise taotluste, pikaajalise elaniku elamisloa ja elamisloa taastamise taotluste, elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluste ja Eestist eemalviibimise registreerimise taotluste ning nende suhtes tehtud otsuste, samuti kehtetuks tunnistatud elamis- ja töölubade kohta peetakse riiklikku elamis- ja töölubade registrit.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 20. Enne 1995. aasta 12. juulit elamisluba taotlenud välismaalase õiguslikud tagatised

(1) Välismaalasele, kes on taotlenud elamisluba enne 1995. aasta 12. juulit ja kellele on elamisluba antud ning kes ei kuulu välismaalaste seaduse paragrahv 12 4. lõikes nimetatud välismaalaste hulka, säilivad varasemates Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused.

(RK s 23.09.97 jõust.26.10.97 - RT I 1997, 73, 1202)

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalane ei vaja tema tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul Eestis töötamiseks tööluba.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 21. Sisserände piirarvu mittekohaldamine

Väljaspool sisserände piirarvu võib elamisloa anda välismaalasele, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja ei ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki.

(RK s 17.02.1999 jõust.01.10.1999 - RT I 1999, 27, 395)

§ 22. Kohaliku omavalitsuse kohustus elamisloa vormistamisel

Kohalik omavalitsus on kohustatud jälgima, et omavalitsuse territooriumil viibiva välismaalase elamisluba oleks vormistatud vastavalt käesolevale seadusele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale ning tähtajaks. Vastasel juhul on kohalik omavalitsus kohustatud sellest informeerima Politsei- ja Piirivalveametit.
(RK s. 18.05.94 nr. 371 jõust.10.06.94 - RT I 1994, 41, 658;
RK s 27.06.95 nr. 42 jõust.21.07.95 - RT I 1995, 57, 981;
RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

§ 23. Tööandja kohustused

(1) Tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis töötamiseks seaduslik alus.

(2) Tööandjal on keelatud sõlmida lepingut töötamiseks välismaalasega, kellel puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks.

(3) Tööandja on kohustatud lõpetama lepingu välismaalasega, kellel puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks.

(RK s 18.12.2002 jõust.01.05.2003 - RT I 2003, 4, 20)

§ 23¹. (Kehtetu -RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

§ 23². (Kehtetu -RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

§ 23³. (Kehtetu -RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

§ 23⁴. (Kehtetu -RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

§ 23⁵. (Kehtetu -RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

§ 23⁶. (Kehtetu -RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

§ 23⁷. Alalise elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane

(1) Alalist elamisluba omav välismaalane loetakse pikaajalise elaniku elamisluba omavaks välismaalaseks.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalase taotlusel kantakse tema pikaajalise elaniku elamisloa andmed isikutunnistusele, välismaalase passi või välisriigi reisidokumenti.

(3) Pikaajalise elaniku elamisluba annab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalasele Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ III peatükis sätestatud õigused, välja arvatud juhul, kui:
1) välismaalane omas enne alalise elamisloa andmist tähtajalist elamisluba, mis oli antud pagulaste seaduses sätestatud korras;
2) alalist elamisluba omav välismaalane on alla viieaastane.

(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud välismaalase pikaajalise elaniku elamisloale tehakse märge «pikaajaline elanik».

(5) Kuni välismaalase taotlusel tema pikaajalise elaniku elamisloa andmete isikutunnistusele, välismaalase passi või välisriigi reisidokumenti kandmiseni tõendavad välismaalase pikaajalise elaniku elamisloa olemasolu välismaalase isikutunnistusele, välismaalase passi või välisriigi reisidokumenti kantud alalise elamisloa andmed.

(RK s 19.04.2006 jõust.01.06.2006 - RT I 2006, 21, 159)

§ 23⁸. Riiklikult tunnustamata õppekava alusel õppimiseks antud elamisloa pikendamine

Välismaalase elamisluba võib pikendada kuni üheks aastaks, kui talle on antud elamisluba õppimiseks kõrgharidustaseme riiklikult tunnustamata õppekava alusel enne 2009. aasta 1. septembrit ja kui:

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389;
RK s 09.04.2008 jõust.15.05.2008 - RT I 2008, 18, 122)

1) välismaalane jätkab õppimist õppekava alusel, millel õppimiseks elamisluba anti;

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

2) välismaalane vastab käesoleva seaduse § 12² 2. lõike punktides 1–4 ja 6–8 ning 9. lõikes sätestatud tingimustele;

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

3) ei esine muid elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)

§ 23⁹. Riiklikult tunnustamata õppekava alusel õppima asumine

(1) Lisaks käesoleva seaduse § 12² lõikes 1 sätestatule võib 2011. aasta 31. detsembrini anda elamisloa õppimiseks välismaalasele:
1) õppimiseks magistriõppes, kui magistriõppe õppekava on riiklikult tunnustamata, kuid kuulub rahvusvaheliselt turundatavate ja riigieelarvest toetatavate magistriõppe õppekavade konkursi tulemuste alusel haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud magistriõppe õppekavade nimekirja või
2) õppimiseks doktoriõppes, kui doktoriõppe õppekava on riiklikult tunnustamata, kuid teadus- ja arendustegevuse valdkond, millesse doktoriõppe õppekava kuulub, on ülikoolis positiivselt evalveeritud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel antud elamisluba õppimiseks võib pikendada korraga kuni üheks aastaks kuni õppekaval põhineva õppe lõpetamiseni ning kui:
1) välismaalane jätkab õppimist samal õppekaval;
2) käesoleva seaduse § 12² lõigetes 2 ja 9 nimetatud tingimused on püsivalt täidetud ja
3) ei esine elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

(RK s 09.06.2010 jõust. 23.06.2010 - RT I 2010, 34, 184)

§ 24. Muudatused varasemates seadustes

Arvates käesoleva seaduse jõustumisest:
1) haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539) paragrahv 171 pealkirjas ja 4. lõikes asendatakse sõna "Immigratsiooniseaduse" sõnadega "Välismaalaste seaduse" ning 1., 2. ja 3. lõikes sõna "töötamisluba" sõnaga "tööluba" vastavas käändes;
2) kirikute ja koguduste seaduse (RT I 1993, 30, 510) paragrahv 15 4. lõikes asendatakse sõnad "Eesti Vabariigi immigratsiooniseaduses" (RT 1990, 2, 25) sõnadega "Välismaalaste seaduses";
3) tunnistatakse kehtetuks 1990. aasta 26. juuni Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus (RT 1990, 2, 25).

§ 25. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevast.

¹ Nõukogu direktiiv 2001/51/EÜ, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187, 10.07.2001, lk 45–46);
(RK s 12.03.2008 jõust. 14.04.2008- RT I 2008, 15, 107)
Nõukogu direktiiv 2004/81/EÜ elamisloa väljaandmise kohta pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud (ELT L 261, 06.08.2004, lk 19–23). Nõukogu direktiiv 2004/81/EÜ elamisloa väljaandmise kohta pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud (ELT L 261, 06.08.2004, lk 19–23);
(RK s 18.01.2007 jõust.01.02.2007 - RT I 2007, 9, 44)
nõukogu direktiiv 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (ELT L 375, 23.12.2004, lk 12–18);
(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)
nõukogu direktiiv 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta (ELT L 289, 3.11.2005, lk 15–22);
(RK s 14.11.2007 jõust.01.12.2007 - RT I 2007, 61, 389)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58).
(RK s 09.12.2009 jõust. 05.04.2010 - RT I 2010, 3, 4)

Riigikogu aseesimees T. Kelam

VÄLISMAALASTE SEADUS1

VÄLISMAALASTE SEADUS¹