AVALDATUD :
RT I 2003, 33, 205;
RT 1992, 12, 192
REDAKTSIOON :
RK s 11.12.2008 jõust. 01.09.2009
RT I 2009, 2, 4
RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009
RT I 2009, 35, 232
RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009
RT I 2009, 5, 35
RK s 19.06.2008 jõust.01.09.2008
RT I 2008, 34, 208
RK s 24.01.2007 jõust.01.01.2008
RT I 2007, 12, 66
RK s 21.12.2006 jõust.01.01.2008
RT I 2007, 4, 17
RK s 21.12.2006 jõust.01.09.2007
RT I 2007, 4, 19
RK s 21.12.2006 jõust.29.01.2007
RT I 2007, 4, 17
RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006
RT I 2005, 65, 498
RK s 13.05.2004 jõust.01.01.2005
RT I 2004, 45, 316
RK s 21.10.2004 jõust.19.11.2004
RT I 2004, 75, 524
RK s 28.06.2004 jõust.01.09.2004
RT I 2004, 56, 404
RK s 07.08.2003 jõust.01.09.2004
RT I 2003, 58, 387
RK s 21.04.2004 jõust.05.07.2004
RT I 2004, 41, 276
RK s 13.05.2004 jõust.27.05.2004
RT I 2004, 45, 316
RK s 21.04.2004 jõust.16.05.2004
RT I 2004, 41, 275
RK s 07.04.2004 jõust.01.05.2004
RT I 2004, 27, 180
RK s 03.12.2003 jõust.01.01.2004
RT I 2003, 78, 526
RK s 12.06.2003 jõust.28.06.2003
RT I 2003, 48, 342
RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003
RT I 2003, 20, 116
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003
RT I 2002, 90, 521
RK s 22.10.2002 jõust.18.11.2002
RT I 2002, 92, 530
RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002
RT I 2002, 61, 375
RK s 20.06.2002 jõust.29.07.2002
RT I 2002, 63, 389
RK s 12.06.2002 jõust.05.07.2002
RT I 2002, 56, 348
RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001
RT I 2001, 75, 454
RK s 13.06.2001 jõust.22.07.2001
RT I 2001, 65, 375
RK s 22.11.2000 jõust.01.01.2001
RT I 2000, 95, 611
RK s 13.01.1999 jõust.01.09.2000
RT I 1999, 10, 150
RK s 17.05.2000 jõust.05.06.2000
RT I 2000, 40, 255
RK s 15.12.1999 jõust.10.01.2000
RT I 1999, 102, 908
RK s 18.05.1999 jõust.20.06.1999
RT I 1999, 51, 550
RK s 10.02.99 jõust.21.03.99
RT I 1999, 24, 358
RK s 13.01.99 jõust.15.02.99
RT I 1999, 10, 150
RK s 17.06.98 jõust.25.07.98
RT I 1998, 64/65, 1007
RK s 10.06.98 jõust.16.07.98
RT I 1998, 61, 980
RK s 03.06.98 jõust.06.07.98
RT I 1998, 57, 859
RK s 04.11.97 jõust.30.11.97
RT I 1997, 81, 1365
RK s 21.05.97 nr. 344 jõust.01.07.97
RT I 1997, 42, 678
RK s 26.06.96 nr. 203 jõust.29.07.96
RT I 1996, 51, 965
RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96
RT I 1996, 49, 953
RK s 14.06.95 nr. 33 jõust.21.07.95
RT I 1995, 58, 1003
RK s 25.01.95 nr. 489 jõust.01.01.96
RT I 1995, 16, 228
rk s 16.02.95 nr. 511 jõust.21.03.95
rk s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95
rk s 09.02.94 nr. 293 jõust.11.03.94
rk s 15.09.93 nr. 168 jõust.10.10.93
rk s 09.06.93 nr. 162 jõust.16.07.93
rk s 02.06.93 nr. 157 jõust.01.07.93
(Sõnad "huviharidus", "huvikool", "huvikeskus" ja "huviring" asendatud sõnadega vastavalt "huvialaharidus", "huvialakool", "huvialakeskus" ja "huvialaring" - rk s 09.02.94 nr. 293 jõust.11.03.94)
(Sõna "Haridusministeerium" asendatud sõnaga "Kultuuri- ja haridusministeerium" - rk s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95)
(Sõna "riigiülikool" asendatud sõnadega "avalik-õiguslik ülikool" vastavas käändes - RK s 26.06.96 nr. 203 jõust.29.07.96 - RT I 1996, 51, 965)
(Sõnad "rakenduslik kõrgkool" asendatud sõnaga "rakenduskõrgkool" vastavas käändes - RK s 10.06.98 jõust.16.07.98 - RT I 1998, 61, 980)
EESTI VABARIIGI HARIDUSSEADUS
I. ÜLDSÄTTED
Paragrahv 1. Haridusseaduse ülesanne
Haridusseaduse ülesanne on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ning areng.
Paragrahv 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)
Paragrahv 2. Hariduse mõiste, eesmärgid ja tasemed
(1) Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
(2) Hariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest.
(3) Hariduse eesmärk on:
1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis;
2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi;
3) luua igaühele eeldused pidevõppeks.
(4) Ülesannetest johtuvalt liigitatakse haridus üld-, kutse- ja huvihariduseks.
(RK s 21.12.2006 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 4, 19)
(5) Haridusel on järgmised tasemed:
1) alusharidus;
2) põhiharidus (hariduse I tase);
3) keskharidus (hariduse II tase);
4) kõrgharidus (hariduse III tase).
(RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116)
(6) Igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. Õppekavad sisaldavad hariduse sisu määravaid kohustuslikke õppeprogramme, õppetööks ettenähtud ajakulu, kohustuslikke teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldusi.
Paragrahv 3. Haridussüsteem
(1) Haridussüsteem koosneb kahest alasüsteemist:
1) haridusest, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel;
2) haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest.
(2) Haridusasutused on eelkõige koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täiendusõppeasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused.
(RK s 21.12.2006 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 4, 19)
(3) Riigi- ja munitsipaalharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid, nimetatakse avalikeks haridusasutusteks.
(RK s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95 - RT I 1995, 12, 119)
Paragrahv 4. Haridussüsteemi korralduse põhimõtted
(1) Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras.
(2) Eesti territooriumil tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse omandada avalikes haridusasutustes ja ülikoolides eestikeelne haridus kõigil haridustasemetel.
(3) Eesti Vabariik tagab eesti keele õpetamise kõigis muukeelsetes avalikes õppeasutustes ja muukeelsetes õpperühmades.
(4) Usuõpetuse õppimine ja õpetamine on vabatahtlik.
(5) Haridussüsteemi ülesehitus ning riigi haridusstandard loovad igaühele võimaluse siirduda ühelt haridustasemelt teisele.
(6) Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist.
(7) Keskhariduse omandamine avalikes haridusasutustes on õppemaksuta.
(8) Haridusasutuses kasutatavad õppevormid määratakse seadusega või haridusasutuse põhikirja või põhimäärusega.
(RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116)
(9) Haridussüsteemi juhtimisel lähtutakse otstarbeka detsentraliseerimise põhimõttest.
(10) Haridusasutuste juhtimisel ühendatakse juhi isiklik vastutus, kollegiaalne otsustamine ja ühiskonna järelevalve.
II. HARIDUSSÜSTEEMI JUHTIMINE
Paragrahv 5. Seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu pädevus
(1) Riigikogu ainupädevusse kuulub:
1) haridussüsteemi kujundamise, toimimise ning arengu põhimõtete kindlaksmääramine;
2) õppemaksu kehtestamine avalikes õppe- ja kasvatusasutustes ning avalik-õiguslikes ülikoolides;
3) avalik-õigusliku ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustamine.
(RK s 02.06.93 nr. 157 jõust.01.07.93 - RT I 1993, 35, 547;
RK s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95 - RT I 1995, 12, 119)
(2) Vabariigi Valitsuse pädevusse kuulub:
1) hariduse riiklike arenguprogrammide vastuvõtmine ja nende elluviimiseks tagatiste loomine;
2) avalike haridusasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja nende tegevuse lõpetamise korra kehtestamine ja riigi rakenduskõrgkooli põhimääruse kinnitamine;
(RK s 10.06.98 jõust.16.07.98 - RT I 1998, 61, 980)
3) avalike õppe- ja kasvatusasutuste ning avalik-õiguslike ülikoolide õppemaksu ja tasumäärade ning tasustamise korra kehtestamine;
4) riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära kehtestamine;
(RK s 07.08.2003 jõust.01.09.2004 - RT I 2003, 58, 387;
RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232)
5) õpilastele, üliõpilastele ja haridustöötajatele riiklike soodustuste, sealhulgas krediidisoodustuste kehtestamine;
6) riigi lasteaed-algkooli (algkooli osa), algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide töö tasustamise aluste kehtestamine;
(RK s 13.06.2001 jõust.22.07.2001 - RT I 2001, 65, 375)
7) kõrgharidusstandardi kehtestamine;
71) õpetajate koolituse raamnõuete kinnitamine;
(RK s 15.12.1999 jõust.10.01.2000 - RT I 1999, 102, 908)
8) (Kehtetu - RK s 19.06.2008 jõust.01.09.2008 - RT I 2008, 34, 208)
9) (Kehtetu - RK s 21.12.2006 jõust.29.01.2007 - RT I 2007, 4, 17)
10) õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamise õiguse andmine.
(RK s 19.06.2008 jõust.01.09.2008 - RT I 2008, 34, 208)
Paragrahv 6. Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevus
(RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
(1) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab hariduse riiklike arenguprogrammide väljatöötamist ja elluviimist.
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
(2) Haridus- ja Teadusministeerium:
(RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
1) (Kehtetu - RK s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95 - RT I 1995, 12, 119)
2) (Kehtetu - RK s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95 - RT I 1995, 12, 119)
3) koordineerib ja juhendab kohalikke omavalitsusi ja vabariigi teisi ministeeriume hariduskorralduses, kooskõlastab nendega avalike haridusasutuste asutamise, reorganiseerimise ja sulgemise ettepanekuid vastavalt õigusaktides kehtestatud korrale;
4) asutab, reorganiseerib ja suleb riigiharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid ning rakenduskõrgkoolid;
5) suunab ja korraldab avalike haridusasutuste (välja arvatud ülikoolide)
õppeplaanide ja -programmide ning erivajadusega õpilaste õppevahendite
koostamist ja kehtestab riiklikule õppekavale vastavuse tagamiseks nõuded
õppekirjandusele;
(RK s 11.12.2008 jõust. 01.09.2009 - RT I 2009, 2, 4)
6) tagab avalike haridusasutuste ja pedagoogide metoodilise teenindamise süsteemi ja koordineerib metoodikaasutuste tööd;
7) registreerib riiklikult tunnustatud või riiklikke lõpudokumente;
(RK s 21.04.2004 jõust.05.07.2004 - RT I 2004, 41, 276)
8) kehtestab haridustöötajate atesteerimise ja kutseoskuste täiustamise korra, korraldab haridustöötajate väljaõpet ja täienduskoolitust;
9) osaleb riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellib haridusalaseid uurimistöid;
10) võtab osa spetsialistide ja oskustööliste vajaduse prognoosimisest ning riikliku koolitustellimuse koostamisest;
(RK s 26.06.96 nr. 203 jõust.29.07.96 - RT I 1996, 51, 965)
11) koordineerib spetsialistide ja oskustööliste väljaõpet rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes, koordineerib spetsialistide ja oskustööliste täiendus- ja ümberõpet;
12) (Kehtetu - RK s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95 - RT I 1995, 12, 119)
13) teeb koostööd teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide haridus- ja teadusasutustega;
14) töötab välja hariduse riikliku finantseerimise normatiivid;
15) annab välja ja tühistab erakoolide ja teiste koolitusega tegelevate juriidiliste isikute koolituslubasid (tegevuslitsentse);
(RK s 02.06.93 nr. 157 jõust.01.07.93 - RT I 1993, 35, 547)
16) nimetab ametisse ja vabastab ametist riigiharidusasutuste juhte;
(RK s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95 - RT I 1995, 12, 119)
17) (Kehtetu - RK s 19.06.2008 jõust.01.09.2008 - RT I 2008, 34, 208)
18) kehtestab haridustasemeti ühtse hindamissüsteemi;
(RK s 13.01.99 jõust.15.02.99 - RT I 1999, 10, 150)
19) (Kehtetu - RK s 28.06.2004 jõust.01.09.2004 - RT I 2004, 56, 404)
20) kehtestab riigiharidusasutuste (välja arvatud ülikoolide) ühiselamute ja õpilaskodude kasutusse andmise tingimused ja korra.
(RK s 21.12.2006 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 4, 17)
Paragrahv 7. Kohalike omavalitsuste pädevus
(1) Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestab käesolev seadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid. Pädevuse jaotamine kohalike omavalitsuste tasandite vahel sätestatakse seadustega.
(2) Kohalikud omavalitsused:
1) kavandavad oma halduspiirkonna hariduse arengu programme ja viivad neid ellu;
2) asutavad, reorganiseerivad ja sulevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi;
3) tagavad oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise;
4) määravad ametisse ja vabastavad ametist neile alluvate haridusasutuste juhte;
5) prognoosivad vajadust pedagoogide järele, abistavad haridusasutusi töötajate leidmisel;
6) tagavad pedagoogidele eluruumi ning muud õigusaktides ettenähtud soodustused;
7) korraldavad laste õiguste kaitset õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras;
(RK s 20.06.2002 jõust.29.07.2002 - RT I 2002, 63, 389)
8) peavad koolikohustuslike laste arvestust ja tagavad koolikohustuse täitmise kontrolli, annavad lastele koolikohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi, korraldavad sõidu haridusasutusse ja tagasi, tagavad meditsiiniabi ning toitlustamise õppetöö ajal;
9) korraldavad haridusasutuste metoodilist teenindamist, annavad haridusasutuste juhtidele ja pedagoogidele nõu koolikorralduslikes küsimustes;
10) korraldavad laste ja noorte kutsealast informeerimist ja annavad neile vastavaid soovitusi;
11) peavad puuetega inimeste arvestust ning korraldavad nende õpetamist.
(3) Halduspiirkonna hariduse arenguprogrammide koostamiseks ja elluviimiseks moodustab kohaliku omavalitsuse täidesaatev võimuorgan oma koosseisus vastava struktuuriüksuse või määrab ametisse vastava ametiisiku.
III. KOOLIKOHUSTUS
Paragrahv 8. Koolikohustus ja selle täitmine
(1) Õppimine on kooliealistel lastel õigusaktides kehtestatud ulatuses kohustuslik.
(2) Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
(RK s 15.09.93 nr. 168 jõust.10.10.93 RT I 1993, 63, 892)
(3) (Kehtetu - RK s 15.09.93 nr. 168 jõust.10.10.93)
(4) Koolikohustust võib Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ettenähtud korras täita ka koduõppe vormis.
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
(5) Koolikohustuse täitmise ja koolikohustuslike laste arvestamise korda reguleeritakse õigusaktidega.
(6) Eestis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute lapsed, välja arvatud välisriikide esindajate lapsed, kuuluvad koolikohustuse alla.
Paragrahv 9. Õppimisvõimaluste tagamine orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele
Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse kohaselt tagavad riik ja kohalik omavalitsus orbudele ning vanemliku hoolitsuseta lastele täieliku riikliku ülalpidamise, võimaluse õppida ja saada haridust.
Paragrahv 10. Erivajadustega inimese õpetamine
(RK s 07.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 27, 180)
(1) Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus õigusaktides ettenähtud korras ja tingimustel neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes.
(2) Kasvatuse eritingimusi vajavatele lastele tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse õppida selleks loodud õppeasutustes, kindlustades nende täieliku ülalpidamise õigusaktides ettenähtud korras ja tingimustel.
(3) Õppe- ja kasvatusasutuse tüüp või õppevorm määratakse või soovitatakse erivajadustega inimesele meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal.
(RK s 07.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 27, 180)
IV. HARIDUSE LIIGITUS ÜLESANNETE ALUSEL
Paragrahv 11. Üldharidus
Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust.
Paragrahv 12. Kutseharidus
Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.
Paragrahv 13. Huviharidus
Huviharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis on omandatud süsteemse juhendatud tegelemise kaudu vaba tahte alusel tasemekoolitusest, tööalasest koolitusest ja tööst vabal ajal ning mis loob võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks.
(RK s 21.12.2006 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 4, 19)
V. HARIDUSE LIIGITUS TASEMETE ALUSEL
Paragrahv 14. Alusharidus
Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.
(RK s. 09.06.93 nr. 162 jõust.16.07.93 RT I 1993, 40, 593)
Paragrahv 15. Põhiharidus
Põhiharidus on riigi haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks.
(RK s 15.09.93 nr. 168 jõust.10.10.93 RT I 1993, 63, 892)
Paragrahv 16. Keskharidus
(1) Keskharidus on haridustase, mis põhineb põhiharidusel. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(2) Üldkeskharidus on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
(3) Kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.
(RK s 21.12.2006 jõust.29.01.2007 - RT I 2007, 4, 17)
Paragrahv 17. Kõrgharidus
(1) (Kehtetu - RK s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95 - RT I 1995, 12, 119)
(2) (Kehtetu - RK s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95 - RT I 1995, 12, 119)
(3) Haridust, mis põhineb üldkeskharidusel, kuid mida riiklikult ei tunnustata kõrgharidusena, loetakse kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks ja seda nimetatakse keskerihariduseks.
(4) (Kehtetu - RK s 12.06.2002 jõust.05.07.2002 - RT I 2002, 56, 348)
(5) (Kehtetu - RK s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95 - RT I 1995, 12, 119)
(6) (Kehtetu - RK s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95 - RT I 1995, 12, 119)
(7) Haridusasutus saab õiguse välja anda kõrgharidust tõendavaid dokumente, kui tema õppeprogrammid ja nende realiseerimise tingimused vastavad riigi haridusstandardile ja ta on saanud sellekohase riikliku tunnustuse.
Paragrahv 18. Täiendusharidus
(1) Täiendusharidus on üldhariduslikud ja kutsealased teadmised, oskused, vilumused ning kutsenõuetele vastavad käitumisnormid ja väärtused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks.
(RK s 03.06.98 jõust.06.07.98 - RT I 1998, 57, 859)
VI. ÕPPEASUTUSED
Paragrahv 19. Õppeasutuse mõiste ja liigitus
(1) Õppeasutus on haridusasutus, kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale.
(RK s 17.06.98 jõust.25.07.98 - RT I 1998, 64/65, 1007)
(2) Õppeasutused liigitatakse vastavalt neis omandatava hariduse ülesannetele ja tasemetele.
Paragrahv 191 Õppeasutuse nimi
(1) Õppeasutuse nimi ei või olla õppeasutuse eesmärgi, tegevuse, omaniku ega õigusliku vormi seisukohalt eksitav.
(RK s 17.05.2000 jõust.05.06.2000 - RT I 2000, 40, 255)
(2) Oma nimes võib sõna «rahvaülikool» kasutada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust korraldav või huviharidust võimaldav koolitusasutus, kellele haridus- ja teadusminister on andnud koolitusloa või registreeringu Eesti Hariduse Infosüsteemis.
(RK s 21.12.2006 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 4, 19)
Paragrahv 20. Põhikoolid ja gümnaasiumid
(1) Põhikoolis omandatakse põhiharidus.
(2) Gümnaasiumis omandatakse üldkeskharidus.
(3) Põhikoolide ja gümnaasiumide tegevuse alused kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 21. Kutseõppeasutused
(1) Kutseõppeasutuses omandatakse kutsekeskharidus või oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud mingil kutse- või erialal.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(2) Kutseõppeasutuse tegevuse alused kehtestatakse kutseõppeasutuse seadusega (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150).
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 22. Rakenduskõrgkoolid
(1) Rakenduskõrgkoolides omandatakse kõrgharidus.
(RK s 10.06.98 jõust.16.07.98 - RT I 1998, 61, 980)
(2) Rakenduskõrgkoolide õigusliku seisundi kehtestavad rakenduskõrgkooli seadus ja nende põhikirjad (põhimäärused).
(RK s 10.06.98 jõust.16.07.98 - RT I 1998, 61, 980)
Paragrahv 23. Ülikoolid
(1) Ülikoolis omandatakse kõrgharidus.
(RK s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95 - RT I 1995, 12, 119)
(2) Ülikoolide õigusliku seisundi kehtestavad ülikooliseadus ja nende põhikirjad.
Paragrahv 24. Koolieelsed lasteasutused
(1) Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused.
(RK s. 09.06.93 nr. 162 jõust.16.07.93 RT I 1993, 40, 593)
(2) Koolieelsete lasteasutuste õigusliku seisundi kehtestavad koolieelse lasteasutuse seadus ja nende põhikirjad.
Paragrahv 25. Huvikoolid
(1) Huvikoolis omandatakse huviharidus.
(2) Huvikoolide tegevuse alused kehtestatakse huvikooli seadusega.
(RK s 21.12.2006 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 4, 19)
Paragrahv 26. Täienduskoolituse asutused
Täienduskoolitust võimaldavad ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, kutseõppeasutused, õhtukoolid, samuti kultuurimajad, raamatukogud ja muud kultuuriasutused, mille baasil korraldatakse täienduskoolitust; keeltekoolid, rahvakõrgkoolid, arendus- ja õppekeskused; koolitusega tegelevad ettevõtted, seltsid, liidud ja ühingud, kelle põhikirjas on nimetatud koolituse andmine.
VII. HARIDUST TÕENDAVAD DOKUMENDID
Paragrahv 27. Haridust tõendava dokumendi liik ja vorm
Isiku haridust, kutset, eriala ja õppeasutuse lõpetamist tõendab tunnistus või diplom, mille vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus.
(RK s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95 - RT I 1995, 12, 119)
Paragrahv 28. Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õigus
(1) Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õiguse annab õppeasutusele haridus- ja teadusminister. Kõrgharidust tõendava dokumendi väljaandmise õiguse annab õppeasutusele Vabariigi Valitsus.
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521;
RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116;
RK s 19.06.2008 jõust.01.09.2008 - RT I 2008, 34, 208)
(2) Eesti Vabariik tunnistab haridust tõendavate dokumentidena tunnistusi, diplomeid ja ülikoolidiplomeid, mida õppeasutused on välja andnud Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras, samuti teistes riikides välja antud haridust tõendavaid dokumente.
(RK s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95 - RT I 1995, 12, 119)
(21) Õppeasutuste antavate akadeemiliste kraadide nimetused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(RK s 19.06.2008 jõust.01.09.2008 - RT I 2008, 34, 208)
(22) Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 1991. aasta 20. augustit endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116)
(23) (Kehtetu - RK s 13.05.2004 jõust.27.05.2004 - RT I 2004, 45, 316)
(3) Eesti Vabariigis kehtivad haridust tõendavate dokumentidena tunnistused, diplomid ja ülikoolidiplomid, mis on välja antud enne käesoleva seaduse jõustumist Eesti Vabariigi territooriumil ja teistes riikides.
(4) Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist Eestis kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium.
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
Paragrahv 281. Akadeemiline tunnustamine
(1) Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamisel ja akadeemilisel tunnustamisel juhindutakse riikidevahelistest kokkulepetest, kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioonist (RT II 1998, 7, 14), selle konventsiooniga siduvatest dokumentidest ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest.
(2) Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(RK s 13.05.2004 jõust.01.01.2005 - RT I 2004, 45, 316)
VIII. HARIDUSASUTUSTE TEGEVUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED
Paragrahv 29. Haridusasutuste õiguslik seisund
(1) Haridusasutuse õigusliku seisundi kehtestavad õigusaktid ja tema põhikiri või põhimäärus.
(RK s 17.06.98 jõust.25.07.98 - RT I 1998, 64/65, 1007)
(2) Haridusasutused on õpetamise ja kasvatamise korraldamisel ning raha ja vara kasutamisel õigusaktides kehtestatud piires iseseisvad.
(2. lg. tunnist. kehtetuks, 3. lg. loet. 2. lõikeks - RK s 14.06.95 nr. 33 jõust.21.07.95 - RT I 1995, 58, 1003)
Paragrahv 30. Haridusasutuse alluvus
(1) Riigiharidusasutused alluvad Haridus- ja Teadusministeeriumile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele.
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
(2) Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule.
(RK s 02.06.93 nr. 157 jõust.01.07.93 RT I 1993, 35, 547)
Paragrahv 31. Haridusasutuste finantseerimine
(1) Avalikke haridusasutusi ja avalik-õiguslikke ülikoole finantseeritakse riiklikest, munitsipaal- ja omavahenditest.
(2) Riiklikest vahenditest finantseeritakse haridusasutusi vastavalt eelarveseadusele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale.
(3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele kuuluvaid haridusasutusi, mille ülalpidamisest võtab osa riik, kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikontroll ja kohalik omavalitsus vastavalt nende pädevusele.
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
(4) Haridusasutuste omavahenditeks on tulud tasulistest teenustest, tootmis- ja teadustegevusest, lepingulisest kaadriväljaõppest, sponsorite ning üksikisikute annetustest ja muudest laekumistest. Omavahendite kasutamise korra avalikes haridusasutustes määrab haridus- ja teadusminister.
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521;
RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116)
Paragrahv 32. Haridusasutuste juhtimine
(1) Haridusasutust juhib juhataja, direktor või rektor. Haridusasutuse juhi määrab ametisse omanik, kui haridusasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Haridusasutuse juhi õigused ja kohustused kehtestatakse vastavates õigusaktides ja haridusasutuse põhikirjas.
(3) Haridusasutuse hoolekogu, kuratoorium, volikogu, õppe- või teadusnõukogu tegutseb oma põhimääruse või haridusasutuse põhikirja alusel.
(RK s 12.01.95 nr. 480 jõust.18.02.95 - RT I 1995, 12, 119)
(4) Haridusasutuse probleemide lahendamisele kaasatakse õpilaste või üliõpilaste omavalitsus haridusasutuse põhikirjas ettenähtud korras.
Paragrahv 33. Õpilaste ja üliõpilaste õiguslik seisund
(1) Õpilaste ja üliõpilaste õigused ja kohustused kehtestatakse vastavates õigusaktides ning haridusasutuste põhikirjas.
(2) Õpilastele ja üliõpilastele kehtestatakse õigusaktides riiklikke soodustusi õppevahendite soetamiseks, toitlustamiseks, meditsiiniabiks, ühiselamute ja ühissõidukite kasutamiseks, laenude ja stipendiumide saamiseks.
(3) Avalikud haridusasutused võimaldavad oma õpilastel ja üliõpilastel kasutada oma asutuse õpperuume ja -vahendeid ning spordi- ja kultuurirajatisi tasuta.
(4) Kohalik omavalitsus, samuti juriidilised ning füüsilised isikud võivad anda õpilastele ja üliõpilastele abi ning lisasoodustusi.
Paragrahv 34. Pedagoogide õiguslik seisund
(1) Käesoleva seaduse raames käsitatakse pedagoogidena õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid ning haridusasutuste juhte. Ülikoolides on pedagoogide töö seotud teadustööga.
(2) (Kehtetu - RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(3) (Kehtetu - RK s 25.01.95 nr. 489 jõust.01.01.96 - RT I 1995, 16, 228)
(4) Kohaliku omavalitsus võib anda pedagoogidele lisasoodustusi.
Paragrahv 341. Riigikeeleõpetaja
Eesti keele õpetamise tagamiseks kõigis muukeelsetes avalikes õppeasutustes ja muukeelsetes õpperühmades seab Vabariigi Valitsus sisse riigikeeleõpetaja staatuse ja selle omistamise korra.
(RK s 04.11.97 jõust.30.11.97 - RT I 1997, 81, 1365)
Paragrahv 35. Haridusasutuse vara
(1) Haridusasutusele peab olema tagatud õppe ja kasvatuse korraldamiseks vara, mille moodustavad tema omandis olevad või talle omaniku poolt sihtotstarbelisse kasutusse ja valdusse antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muud ainelised väärtused. Ülikooli varade õigusliku seisundi sätestavad ülikooliseadus ja Tartu Ülikooli seadus.
(RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116)
(2) (Kehtetu - RK s 19.06.2008 jõust.01.09.2008 - RT I 2008, 34, 208)
(3) Haridusasutus loob vastavalt oma võimalustele õpilastele ja üliõpilastele koha õpilaskodus või ühiselamus, kui see on vajalik hariduse kättesaadavuse tagamiseks.
(RK s 21.12.2006 jõust.29.01.2007 - RT I 2007, 4, 17)
IX. VÄLISRIIKIDE KODANIKE ÕIGUS SAADA HARIDUST EESTI VABARIIGIS
Paragrahv 36. Välisriikide kodanike õigus haridusele
Välisriikide kodanikud omandavad Eesti Vabariigis hariduse käesoleva seaduse, Eesti Vabariigi rahvusvaheliste lepete ja haridusasutuste põhikirjades ettenähtud korras.
IX.1 (Kehtetu - RK s 07.08.2003 jõust.01.09.2004 - RT I 2003, 58, 387)
IX2. EESTI HARIDUSE INFOSÜSTEEM
(RK s 28.06.2004 jõust.01.09.2004 - RT I 2004, 56, 404)
Paragrahv 366. Eesti Hariduse Infosüsteem
(1) Eesti Hariduse Infosüsteem on riiklik register avaliku teabe seaduse mõistes, mis koondab ühtseks tervikuks haridussüsteemi andmekogud.
(RK s 24.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 12, 66)
(2) Eesti Hariduse Infosüsteemi vastutava töötleja õiguste teostaja on Haridus- ja Teadusministeerium.
(RK s 28.06.2004 jõust.01.09.2004 - RT I 2004, 56, 404)
(3) Eesti Hariduse Infosüsteemi kuuluvad järgmised alamregistrid:
1) haridust tõendavate dokumentide alamregister;
(RK s 28.06.2004 jõust.01.09.2004 - RT I 2004, 56, 404)
2) õpetajate ja õppejõudude alamregister;
(RK s 28.06.2004 jõust.01.09.2004 - RT I 2004, 56, 404)
3) õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregister;
(RK s 28.06.2004 jõust.01.09.2004 - RT I 2004, 56, 404)
4) õppeasutuste alamregister;
(RK s 28.06.2004 jõust.01.09.2004 - RT I 2004, 56, 404)
5) õppekavade ja koolituslubade alamregister;
(RK s 28.06.2004 jõust.01.09.2004 - RT I 2004, 56, 404)
6) õppekirjanduse alamregister.
(RK s 11.12.2008 jõust. 01.09.2009 - RT I 2009, 2, 4)
(4) Eesti Hariduse Infosüsteemi asutab ja registri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(RK s 28.06.2004 jõust.01.09.2004 - RT I 2004, 56, 404)
X. HARIDUSSEADUSE RAKENDAMINE
Paragrahv 37. Rakendamine
(1) Kehtestada "Eesti Vabariigi haridusseadus" 1992. aasta 30. märtsist.
(11) (Kehtetu - RK s 07.08.2003 jõust.01.09.2004 - RT I 2003, 58, 387)
(2) Tunnistada kehtetuks:
1) 1974.a. 26.aprilli "Eesti NSV haridusseadus" koos hilisemate muudatustega (ENSV Teataja 1974, nr.23, art.201; 1986, nr.20, art.261);
2) 1974.a. 26.aprilli Eesti NSV Ülemnõukogu otsus "Eesti NSV haridusseaduse kehtestamise kohta" (ENSV Teataja 1974, nr.23, art.202);
3) 1986.a. 25.septembri Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsus "Eesti NSV haridusseaduse paragrahvide 23, 25 ja 29 kohaldamise korra kohta".
(3) Vabariigi valitsusel ja haridus- ja teadusministril on õigus anda määrusi käesoleva seaduse alusel ja täitmiseks.
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521;
RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116)
(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkt 6 jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
(RK s 13.06.2001 jõust.22.07.2001 - RT I 2001, 65, 375)
(5) Käesoleva seaduse § 361 lõikeid 61–64 rakendatakse:
1) 2004. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 1-aastast last;
2) 2005. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 2-aastast last;
3) 2006. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 3-aastast last;
4) 2007. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 4-aastast last;
5) 2008. aastast alates vanemale, kes kasvatab kuni 5-aastast last.
(RK s 03.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 78, 526)
(6) Õppelaenu osalise kustutamise taotluse menetlemisel kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigust. Kui isik esitas käesoleva seaduse § 361 lõike 61 alusel õppelaenu osalise kustutamise taotluse, mille puhul ei ole võimalik õppelaenu kustutamisel arvestada õppeaastaid õpingute alustamisest alates, kohaldatakse taotluse menetlemisel § 361 lõigetes 61–68 sätestatut.
(RK s 21.04.2004 jõust.16.05.2004 - RT I 2004, 41, 275)
(7) Eesti Vabariigi haridusseaduse 2003. aasta 28. juunil jõustunud muudatusi rakendatakse järgmiselt:
1) kui laenusaajal oli muudatuste jõustumise hetkel alla 3-aastane laps või ta oli ajateenistuses või 80–100 protsendi ulatuses püsivalt töövõimetu ning kui laenusaaja esitas taotluse pärast muudatuste jõustumise kuupäeva käesoleva seaduse § 364 lõike 4 alusel või töövõimetuslehe käesoleva seaduse § 362 lõike 51 alusel, kohaldatakse laenusaaja suhtes 2003. aasta 28. juunil jõustunud redaktsiooni;
2) kui laenusaaja eksmatrikuleeriti enne 2003. aasta 28. juunit, rakendatakse laenusaaja suhtes eksmatrikuleerimise ajal kehtinud Eesti Vabariigi haridusseaduse redaktsiooni.
(RK s 21.04.2004 jõust.16.05.2004 - RT I 2004, 41, 275)
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel
Tallinn, 23. märtsil 1992
