AVALDATUD :
RT I 2003, 82, 549
REDAKTSIOON :
RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009
RT I 2009, 5, 35
RK s 22.10.2008 jõust.01.02.2009
RT I 2008, 48, 264
RK s 14.06.2007 jõust.01.01.2008
RT I 2007, 44, 317
RK s 15.02.2007 jõust.01.01.2008
RT I 2007, 24, 127
RK s 24.01.2007 jõust.01.01.2008
RT I 2007, 12, 66
RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007
RT I 2007, 25, 132
RK s 16.11.2006 jõust.23.12.2006
RT I 2006, 55, 409
RK s 17.05.2006 jõust.01.08.2006
RT I 2006, 26, 191
Riigikohtu PSK o 20.03.2006 Nr.33 jõust.20.03.2006
RT III 2006, 10, 89
RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006
RT I 2005, 39, 308
RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006
RT I 2005, 37, 285
RK s 27.01.2005 jõust.09.02.2005, kohaldatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist
RT I 2005, 9, 34
|
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi
19. detsembri 2003. a
otsusega nr 493 |
VANEMAHÜVITISE SEADUS
Vastu võetud 10. detsembril 2003. a
§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala
(1) Käesoleva seaduse eesmärk on säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikutele, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse sissetulek hüvitise määra ulatuses.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(2) Käesolev seadus reguleerib vanemahüvitise (edaspidi hüvitis) määramise ja maksmise tingimusi ja korda.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(4) Kui Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping sisaldab lapse kasvatamisega seotud hüvitiste määramise ja maksmise tingimuste ja korra ning vaidemenetluse kohta käesolevast seadusest erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut.
§ 2. Õigus hüvitisele
(1) Hüvitisele on õigus Eesti alalisel elanikul ja Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel elaval välismaalasel (edaspidi Eesti elanik). Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus hüvitisele, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse või Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses.
(RK s 17.05.2006 jõust.01.08.2006 - RT I 2006, 26, 191)
(2) Hüvitisele on õigus last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498) § 15 alusel. Enne lapse 70 päeva vanuseks saamist on õigus hüvitisele last kasvataval emal, välja arvatud juhul, kui lapse ema on surnud või ei täida perekonnaseadusest (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; RT III 2001, 15, 154; RT I 2001, 53, 307; 2002, 53, 336) tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui hüvitisele on õigus lapsendajal, eestkostjal või hooldajal. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist, on õigus hüvitisele sellel vanemal.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(3) Mitmikute sünni puhul on õigus hüvitisele ühel vanematest käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi arvestades.
(31) Isikule, kellele makstakse hüvitist ja kellel tekib samaaegselt õigus hüvitisele seoses teise lapse või teiste laste kasvatamisega, makstakse isiku valikul ühte hüvitist.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(4) Hüvitisele tekib õigus ravikindlustuse seaduses sätestatud sünnitus- või lapsendamishüvitisele õigust andva sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus saada hüvitist alates lapse sünnist.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(5) Hüvitisele ei teki õigust Eesti elanikul, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist.
§ 3. Hüvitise suuruse arvutamine
(1) Ühe kalendrikuu hüvitise suurus arvutatakse hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust. Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(2) Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on hüvitise taotleja hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu, välja arvatud töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt ning sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktide 1–4 ja 6–11 ning lõike 11 alusel makstud sotsiaalmaks, ja kalendrikuude arvu jagatis.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kalendrikuude arv on
kalendriaasta kalendripäevade arvu ja töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt
vabastatud päevade arvu vahe jagatud 30-ga, kuid mitte suurem kui 12.
Töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade hulka ei arvata
töövabastust terviseseisundile vastava töö nõudmise või töö tegemisest
keeldumise või teenistustingimuste ajutise kergendamise või ajutiselt teisele
ametikohale üleviimise võimatuse tõttu. Kalendrikuude arv arvutatakse täpsusega
kaks kohta pärast koma. Kui kalendrikuude arv on võrdne nulliga, kuid isik on
saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, jagatakse tema tulu arvuga 12.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(22) Terviseseisundile vastava töö andmise, töö tegemisest
keeldumise, teenistustingimuste ajutise kergendamise või ajutiselt teisele
ametikohale üleviimise või selle võimatuse korral jagatakse hüvitisele õiguse
tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta eest ravikindlustuse seaduse alusel
makstud ajutise töövõimetuse hüvitis käesoleva paragrahvi lõike 21
alusel arvutatud kalendrikuude arvuga. Saadud jagatis arvatakse lõikes 1
nimetatud ühe kalendrikuu keskmise tulu hulka.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(3) Ühe kalendrikuu hüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–22 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust. Hüvitise maksmise alguse- ja lõpukuul arvutatakse hüvitise suurus proportsionaalselt päevade arvuga, mille eest on õigus hüvitist saada.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(4) Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on hüvitisele õiguse tekkimise kalendriaastaks Vabariigi Valitsuse kinnitatud ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras arvutatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kinnitab Vabariigi Valitsus järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–22 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on hüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus kuupalga alammääraga.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(51) Kui rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele õigust omav ema ei kasuta õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele, arvutatakse hüvitise suurus esimese 70 päeva eest käesoleva paragrahvi lõigete 1–22 alusel, kuid hüvitist ei maksta ühes kalendrikuus rohkem kui kuupalga alammääras.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(6) Kui hüvitise taotleja ei saanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajavahemikul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus hüvitise määraga. Hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Hüvitise määr ei või olla väiksem kehtivast määrast ega eelmisel kalendriaastal kehtinud kuupalga alammäärast ja kõrgem kehtivast kuupalga alammäärast.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(7) Kui hüvitise saaja saab hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (sealhulgas teisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist või Šveitsi Konföderatsioonist), välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu (edaspidi tulu), võrdub hüvitise suurus hüvitise ja hüvitise määra ületava tuluosa summa ning arvu 1,2 jagatisega, millest lahutatakse hüvitise määra ületav tuluosa. Hüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud tulu ületab viiekordset hüvitise määra. Kui hüvitise suurus jääb alla riiklike peretoetuste seaduse alusel makstava lapsehooldustasu suuruse, makstakse hüvitist riiklike peretoetuste seaduses sätestatud lapsehooldustasu suuruses, arvestades laste arvu, kellega seonduvalt hüvitist makstakse.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud hüvitise vähendamist ei rakendata järgmistel juhtudel:
1) esimesel hüvitise maksmise kalendrikuul eelmiste kalendrikuude eest saadud tulu osas;
2) pärast hüvitisele õiguse lõppemist saadud tulu osas, kui hüvitise maksmise kalendrikuul on tulu saadud perioodi eest, mis järgneb hüvitisele õiguse lõppemisele;
3) töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise osas, kui see makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul;
4) enne vanemahüvitisele õiguse tekkimist saamata jäänud tulu osas, mis makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul, kui hilisem maksmine toimus sotsiaalmaksu maksja süül.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(8) Kui hüvitise taotlejal, kellel on lapse sünnihetkel veel alla kahe aasta ja kuue kuu vanuseid lapsi, on käesoleva paragrahvi lõigete 1–22 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu väiksem, kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, või sellega võrdne, arvutatakse hüvitise suurus varasemast tulust. Sünnitushüvitisele õigust omavale isikule hüvitatakse alates lapse sünnist hüvitise ja sünnitushüvitise vahe Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(9) Kui hüvitise taotleja on hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaastal töötanud väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis ning tal puudub nimetatud perioodil ja selle perioodi lõpust kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või tal ei olnud õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus kuupalga alammääraga.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
§ 4. Hüvitise taotlemine, määramine ja maksmine
(1) Hüvitist taotletakse, määratakse ja makstakse riiklike peretoetuste seaduses (RT I 2001, 95, 587; 2002, 61, 375; 2003, 18, 103; 75, 498) sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2) Hüvitise taotlemiseks esitatakse järgmised põhidokumendid:
1) avaldus;
2) isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 516; 2003, 13, 65; 15, 87) § 2 lõikes 2 nimetatud dokument.
(3) Avalduse vormi ja lisadokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister.
(4) Hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks. Kui
lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, määratakse hüvitis lapse 18 kuu
vanuseks saamise päevani.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(5) Kui käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikud soovivad õigust hüvitisele kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja avalduse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek. Hüvitise uue taotleja hüvitise suurus arvutatakse sama ajavahemiku alusel nagu seni hüvitist saanud isikul. Kui avaldus on esitatud enne jooksva kalendrikuu 15. kuupäeva, määratakse avalduse esitanud isikule hüvitis järgmisest kalendrikuust, avalduse hilisema esitamise korral määratakse hüvitis ülejärgmisest kalendrikuust.
(6) Hüvitise maksmise kalendrikuu on kuu, mille eest hüvitist makstakse. Hüvitis makstakse välja igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Hüvitise maksmisel ja hüvitisest kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse 50 senti ja sellest suurem sendisumma kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
§ 5. Teatamiskohustus
(1) Kui hüvitise saaja saab hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu) või ilmnevad muud asjaolud, mis mõjutavad hüvitise suurust või õigust hüvitisele, on ta kohustatud sellest pensioniametile viivitamata kirjalikult teatama.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(2) Kui hüvitise saaja saab hüvitise määrast kõrgemat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu käesoleva seaduse § 3 lõikes 71 nimetatud juhtudel, esitab hüvitise saaja pensioniametile sotsiaalmaksu maksja tõendi tulu saamise kohta, jõustunud kohtuotsuse, -määruse, töövaidluskomisjoni otsuse või muud asjakohased dokumendid.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(3) Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud andma hüvitise saaja nõudel talle tõendi sotsiaalmaksuga maksustatava tulu väljamaksmise kohta käesoleva seaduse § 3 lõike 71 punktides 1–3 nimetatud perioodide eest.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sotsiaalmaksu maksja tõendi vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
§ 6. Hüvitise ümberarvutamine
(1) Iga kalendriaasta 1. jaanuaril arvutatakse käesoleva seaduse § 3 lõike 3 alusel määratud hüvitis ümber, kui hüvitise suurus on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Hüvitist makstakse kuupalga alammääras.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(11) Iga kalendriaasta 1. jaanuaril arvutatakse käesoleva seaduse § 3 lõigete 5 ja 9 ning § 11 lõike 3 alusel määratud hüvitis ümber, arvestades Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(2) Isikul, kellele on hüvitis määratud maksimaalses suuruses või hüvitise määras, hüvitist kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.
§ 7. Hüvitise tagasinõudmine
(1) Hüvitiseks enammakstud summa nõutakse tagasi. Hüvitise enammaksmisena käsitatakse ka juhtumeid:
1) kui füüsilisest isikust ettevõtja tuludeklaratsiooni esitamisel ilmneb, et tema tegelik ettevõtlustulu, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, oli väiksem talle hüvitise arvutamise aluseks olnud tulust;
2) kui hüvitisega samaaegselt saadakse lapsehooldustasu selle lapse kohta, kelle sünniga seoses isikule hüvitis määrati;
3) kui hüvitise saaja jätab pensioniametile teatamata asjaoludest, mis mõjutavad hüvitise suurust või õigust hüvitisele.
(11) Pensioniamet kontrollib isikustatud sotsiaalmaksu andmeid hüvitise maksmise kalendrikuude kohta hüvitise maksmise perioodil ning nelja kalendrikuu möödudes pärast hüvitisele õiguse lõppemist.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(2) Kokkuleppel pensioniametiga maksab hüvitise saaja nõutud summa tagasi korraga või see peetakse kinni järgmiste kalendrikuude eest makstavast hüvitisest. Kui kirjaliku kokkuleppeni ei jõuta, on pensioniametil õigus enammakstud summa hüvitisest kinni pidada. Hüvitise saajale säilitatakse vähemalt 50 protsenti hüvitise määrast. Kui käesoleva seaduse § 3 lõikes 7 nimetatud asjaolude tõttu on isiku hüvitise suurus väiksem hüvitise määrast, säilitatakse vähemalt 50 protsenti maksmisele kuuluvast summast.
(3) Kui hüvitise maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa tagasimaksmist, tehakse hüvitise saajale selle tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)
(4) Ettekirjutus koos hoiatusega saadetakse hüvitist saanud isikule seitsme päeva jooksul, arvates ettekirjutuse ja hoiatuse tegemise päevast.
§ 8. Hüvitise andmete kandmine registrisse
(1) Andmed hüvitise määramise, määramise aluste ja maksmise kohta kantakse riiklikusse pensionikindlustuse registrisse.
(2) Rahvastikuregistrist kantakse riiklikusse pensionikindlustuse registrisse hüvitise taotleja ja lapse isikuandmed ning muud hüvitise määramiseks vajalikud andmed.
(3) Ravikindlustuse andmekogust kantakse riikliku pensionikindlustuse registrisse hüvitise taotleja andmed töövõimetuslehel viibitud aja kohta ja muud hüvitise määramiseks vajaminevad andmed.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(4) Andmete registrisse kandmisele ja registrist andmete saamisele kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust ja avaliku teabe seadust.
(RK s 15.02.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 24, 127)
§ 9. Vaidluste lahendamine
(1) Kui hüvitise taotleja hüvitise määramise otsusega või hüvitise tagasinõudmisega ei nõustu, on tal õigus pöörduda vaidega pensionikomisjoni poole 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest.
(2) Kui hüvitise taotleja pensionikomisjoni otsusega ei nõustu, on tal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaideotsus talle teatavaks tehti.
§ 10. Hüvitise finantseerimine
Hüvitist finantseeritakse riigieelarvest.
§ 101. Varem määratud vanemahüvitise väljamaksmine
Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud vanemahüvitis makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja riiklike peretoetuste seaduse §-s 24 sätestatud korras.
(RK s 22.10.2008 jõust.01.02.2009 - RT I 2008, 48, 264)
§ 11. Rakendussätted
(1) Isikule, kellele oli enne käesoleva seaduse jõustumist määratud lapsehooldustasu riiklike peretoetuste seaduse § 6 lõike 1 punkti 1 ja lõike 11 alusel, makstakse lapsehooldustasu kuni hüvitise määramiseni selle lapse kohta, kelle sünniga seoses tekib õigus hüvitisele. Hüvitise maksmise perioodiks katkestatakse lapsehooldustasu maksmine selle lapse kohta, kelle sünniga seoses tekib õigus hüvitisele.
(2) Kui hüvitise taotleja laps on sündinud 2003. aastal, võetakse ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamisel arvesse 2003. aasta kalendrikuude arv, mis saadakse kalendriaasta kalendripäevade arvu ning töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade ja sama lapse kohta lapsehoolduspuhkusel viibitud päevade arvu vahe jagamisel 30-ga.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(3) Kui hüvitise taotleja, kellel on veel alla kahe aasta kuue kuu vanuseid lapsi ja kellele ei olnud varem hüvitist määratud, sai enne lapsehoolduspuhkusele jäämist sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kuid sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga.
(4) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse 2004. aastaks kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt 2003. aasta 20. detsembriks.
(5) Isikule, kellele sünnitushüvitise või hüvitise määramisest on 2006. aasta 1. jaanuariks möödunud vähem kui käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 toodud aeg, jätkatakse hüvitise maksmist kuni käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud ajani. Isikule, kelle õigus hüvitisele on 2005. aasta 31. detsembri seisuga lõppenud, jätkatakse arvates 2006. aasta 1. jaanuarist varemmääratud hüvitise maksmist kuni käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud ajani.
(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 37, 285)
(6) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 8 nimetatud varasem tulu arvutatakse ümber vastavalt sama paragrahvi lõigetele 1–22, arvestades käesoleva seaduse § 11 lõike 2 erisusi, isikutel, kellele eelmine hüvitis oli määratud enne 2007. aasta 1. septembrit.
(RK s 22.02.2007 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 25, 132)
(7) Isikule, kellele sünnitushüvitise või hüvitise määramisest on 2008. aasta 1. jaanuariks möödunud vähem kui käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 toodud aeg, jätkatakse hüvitise maksmist kuni käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud ajani. Isikule, kelle õigus hüvitisele on 2007. aasta 31. detsembri seisuga lõppenud, makstakse taotluse esitamisel arvates 2008. aasta 1. jaanuarist varemmääratud hüvitist kuni käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud ajani.
(RK s 14.06.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 44, 317)
§ 12. Kogumispensionide seaduse muutmine
Kogumispensionide seaduses (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131; 44, 284; 102, 600; 105, 612; 111, 662) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kohustuslik kogumispension on seaduse kohaselt tagatud perioodiline hüvitis, mille saamiseks omandatakse kohustusliku kogumispensioni maksete, isiku eest makstud sotsiaalmaksust sotsiaalmaksu seadusega määratud osa ja vanemahüvitiselt makstud täiendavate sissemaksete eest kohustusliku pensionifondi osakuid ning mis makstakse välja pensionifondist või mille maksab välja kindlustusandja.»;
2) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
« § 81. Täiendavad sissemaksed kohustuslikku pensionifondi vanemahüvitise saamise korral
(1) Kohustuslikku pensionifondi täiendavate sissemaksete tegemiseks kohustatud isiku eest, kes saab vanemahüvitist (edaspidi hüvitis) vastavalt vanemahüvitise seadusele, eraldatakse riigieelarvest täiendavalt üks protsent hüvitise summast (edaspidi täiendav sissemakse) iga sündinud lapse kohta.
(2) Täiendavaid sissemakseid kohustuslikku pensionifondi tehakse kohustatud isiku eest hüvitise maksmise perioodil, arvates hüvitise määramisest.
(3) Täiendava sissemakse eest omandab kohustatud isik käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud kohustusliku pensionifondi osakuid.
(4) Täiendavale sissemaksele kohaldatakse makse kohta sätestatut.»;
3) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
« 21) kontrollima Eesti väärtpaberite keskregistrist, kas käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud hüvitise saaja on kohustatud isik, ja arvutama kohustatud isikule makstavalt hüvitiselt täiendava sissemakse suuruse käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 sätestatud määras;»;
4) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« 3) üle kandma kinnipeetud makse ning käesoleva lõike punkti 21 alusel arvestatud täiendava sissemakse Maksuameti pangakontole väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks elu- või asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele rahandusministri kehtestatud asjakohase deklaratsiooni;
4) andma isikule, kellele maksti käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud summasid või kelle eest tehti § 81 lõikes 1 sätestatud täiendavaid sissemakseid, tema nõudmisel tõendi kinnipeetud makse või täiendavate sissemaksete kohta järgneva aasta 1. veebruariks või tema töölt lahkumise korral koos lõpparvega. Tõendi vormi kehtestab rahandusminister.»;
5) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Maksuamet kannab makse ja täiendava sissemakse tasumisel laekunud vahendid 15 tööpäeva jooksul üle Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja (edaspidi registripidaja) pangakontole Eesti Pangas.»;
6) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
« 4) täiendava sissemakse suurus.»;
7) paragrahvi 162 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
« (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isiku eest tehakse käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud täiendavaid sissemakseid kohustuslikku pensionifondi § 81 lõikes 1 nimetatud hüvitise maksmise perioodil, arvates hüvitise määramisest, kuid mitte enne valikuavalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuari, tingimusel, et valikuavaldus on esitatud hiljemalt 1. novembriks. Pärast 1. novembrit, kuid enne järgmise aasta 1. jaanuari valikuavalduse esitanud isiku eest tehakse täiendavaid sissemakseid hüvitise maksmise perioodil, arvates hüvitise määramisest, kuid mitte enne ülejärgmise aasta 1. jaanuari.»
§ 13. Puhkuseseaduse muutmine
Puhkuseseaduse (RT I 2001, 42, 233; 2002, 61, 375; 62, 377) § 29 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna «eest» sõnadega «hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele või».
§ 14. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336 ja 338; 61, 375; 2003, 20, 116; 48, 343) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
« 6) seadusega talle pandud muude vaidluste lahendamine.»;
2) paragrahvi 53 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja lõiget täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
« 4) isikule pensioni, toetuse või hüvitise määramise ja maksmise alusandmeid;
5) andmeid isikule pensioni, toetuse või hüvitise määramise ja maksmise kohta.»
§ 15. Riiklike peretoetuste seaduse muutmine
Riiklike peretoetuste seaduses (RT I 2001, 95, 587; 2002, 61, 375; 2003, 18, 103; 75, 498) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
« (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 11 sätestatud lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga seoses makstakse sünnitushüvitist ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377; 2003, 20, 116) alusel või vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.»;
2) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Peretoetuste taotlemiseks esitatakse järgmised põhidokumendid:
1) avaldus;
2) isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 516; 2003, 13, 65; 15, 87) § 2 lõikes 2 nimetatud dokument.»;
3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387) alusel moodustatud õpilaste ja üliõpilaste registrist kantakse riiklikusse pensionikindlustuse registrisse järgmised peretoetuste määramiseks vajalikud andmed:
1) andmed esimesse klassi astuvate laste kohta;
2) andmed 16-aastaste ja vanemate laste õpingute jätkamise kohta õppeasutustes, kus õppimine annab õiguse peretoetustele;
3) andmed päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses õppivate 16–19-aastaste laste õppeasutusest lahkumise kohta.»
§ 16. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine
Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377; 111, 662) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse sõnad «§ 6 lõike 1 punktide 1 või 5 alusel» ja sõnad «§ 6 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel» sõnadega «§ 6 lõike 1 punktide 1, 11 või 5 alusel»;
2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
« 11) isik, kellele makstakse hüvitist vanemahüvitise seaduse alusel;»;
3) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse sõnad «§ 6 lõike 1 punktide 1 või 5 alusel» mõlemal juhul sõnadega «§ 6 lõike 1 punktide 1, 11 või 5 alusel».
§ 17. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, loteriivõidud ning vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised.»;
2) paragrahvi 29 lõike 9 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (9) Tulumaksuga maksustatakse kõik Eesti riigi, kohaliku omavalitsusüksuse või residendi poolt mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teadusalased preemiad, toetused, abirahad, loteriivõidud ning vanemahüvitise seaduse alusel makstud hüvitised (§ 19 lõige 2).»
3) paragrahvi 41 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionifondi väljamakselt, stipendiumilt, loteriivõidult, elatiselt, vanemahüvitise seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõiked 1 ja 2, § 20 lõiked 1–3, § 201, § 21 lõige 1, § 29 lõige 9) või muult väljamakselt, välja arvatud punktis 12 nimetatud väljamaksed;».
§ 18. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees Ene ERGMA
