Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooli õppekeel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks võimaluste loomise tingimused ja kord

Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003. a määrus nr 154

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 9 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooli õppekeel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks (edaspidi keele- ja kultuuriõpe) vajalike tingimuste loomise kord.

(2) Käesolev määrus laieneb õpilastele, kes koduses suhtluses lapsevanemaga (eestkostjaga) räägivad keelt, mis on vähemalt ühe lapsevanema (eestkostja) emakeel (edaspidi emakeel).

§ 2. Keele- ja kultuuriõppe ainekava

Keele- ja kultuuriõppe ainekava koostamisel lähtub õpetaja sellest, et keele- ja kultuuriõppe eesmärgiks on õpilase rahvusliku identiteedi säilitamine, teadmiste omandamine rahvuskultuurist, ajaloost ja traditsioonidest ning emakeeleoskuse arendamine.

§ 3. Keele- ja kultuuriõppe sisseseadmine

(1) Kool korraldab põhiharidust omandavatele õpilastele vähemalt kahe õppetunni ulatuses nädalas valikainena keele- ja kultuuriõpet, kui selleks on kooli direktorile kirjaliku taotluse esitanud vähemalt kümme sama emakeelega õpilase lapsevanemat (eestkostjat).

(2) Kui sama keele- ja kultuuriõppe korraldamiseks on esitatud vähem kui kümme taotlust, otsustab kool keele- ja kultuuriõppe võimaldamise koostöös valla- või linnavalitsusega.

§ 4. Keele- ja kultuuriõppe korraldamine koolis

(1) Keele- ja kultuuriõppe rühma moodustab kool vastavalt laekunud taotlustele kaks korda aastas. 2. oktoobrist 1. juunini laekunud taotluste põhjal korraldatakse keele- ja kultuuriõpe uue õppeaasta algusest, 2. juunist 1. oktoobrini laekunud taotluste põhjal hiljemalt teise poolaasta algusest.

(2) Keele- ja kultuuriõppe jätkamiseks järgmisel õppeaastal esitab lapsevanem (eestkostja) taotluse hiljemalt 1. juuniks.

(3) Keele- ja kultuuriõppe rühma võib moodustada ka erinevate klasside ning koolide õpilastest.

§ 5. Emakeele õpetamine võõrkeelena

(1) Kui õpilase emakeel kuulub koolis õpetatavate A- või B-võõrkeelte hulka, võimaldab eesti õppekeelega kool õpilasel emakeelt õppida A-võõrkeelena, muu õppekeelega kool B-võõrkeelena.

(2) Kui võõrkeele rühmas on vähemalt kümme õpilast, kelle emakeel on antud võõrkeel, võib kool moodustada nendest eraldi keeleõppe rühma.

§ 6. Keele- ja kultuuriõppe koordineerimine

(1) Keele- ja kultuuriõppe läbiviimiseks vajalike materjalide hankimist koordineerib Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

(2) Keele- ja kultuuriõppe õpetajate ettevalmistamist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 7. Rakendussätted

(1) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab keele- ja kultuuriõppe õpetajate koolituse õppekavade ettevalmistamise hiljemalt 1. septembriks 2003. a.

(2) Käesoleva määruse paragrahvid 2, 3 ja 4 jõustuvad 1. septembril 2004. a.

(3) Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a määrus nr 209 «Eesti õppekeelega koolide õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks tingimuste loomise kord» (RT I 2002, 58, 364; 105, 626) tunnistatakse kehtetuks.

Peaminister Juhan PARTS

Haridus- ja teadusminister Toivo MAIMETS

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN