RIIKLIKU MATUSETOETUSE SEADUS

Vastu võetud 8. novembril 2000. a

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Seadus sätestab valla- või linnavalitsusele makstava riikliku matusetoetuse saamise tingimused ning määramise ja maksmise korra.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375;
RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232)

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)

§ 2. Riiklik matusetoetus ja selle saamise õigus

(1) Riiklik matusetoetus (edaspidi matusetoetus) on valla- või linnavalitsusele Eesti territooriumil matuse korraldamiseks ettenähtud ühekordne toetus, mida makstakse Eestis registreeritud surma korral ja Eesti alalise elaniku või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elava välismaalase või välismaalaste seaduse § 5¹ lõikes 2 nimetatud isiku või Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud isiku väljaspool Eestit registreeritud surma korral.
(RK s 17.05.2006 jõust.01.08.2006 - RT I 2006, 26, 191;
RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232)

(2) Matusetoetust ei maksta:
1) isiku surnuks tunnistamise korral;
2) kui matuse korraldamise kulud on hüvitatud mõne teise seaduse alusel.

(3) (Kehtetu - RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232)

§ 3. Matuse korraldamise kulud

Matuse korraldamise kulud on surnu transportimise, tuhastamise või matmise ning leinatalituse kulud.

§ 4. Matusekorraldaja

(1) Matusekorraldaja käesoleva seaduse mõttes on valla- või linnavalitsus, kellel on õigus saada matusetoetust riigieelarvest juhul, kui ta kannab surnu matuse korraldamise kulud.
(RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232)

(2) (Kehtetu - RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232)

(3) Valla- või linnavalitsus korraldab matuse siis, kui surnud isik on tundmatu või omasteta.

§ 5. Matusetoetuse finantseerimisallikas

Riiklikku matusetoetust finantseeritakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

§ 6. Matusetoetuse suurus

(1) Matusetoetuse suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

(2) Järgmiseks eelarveaastaks kehtestatava matusetoetuse suurus ei või olla väiksem kehtivast matusetoetuse suurusest.

(3) Valla- või linnavalitsusele makstakse matusetoetust matuse korraldamise tegelike kulude suuruses, kuid mitte rohkem kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud suuruses.
(RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232)

§ 7. Matusetoetuse taotlemine

(1) Matusetoetuse taotlemiseks esitab matusekorraldaja oma asukoha järgsele pensioniametile või surma registreerinud perekonnaseisuasutuse asukoha järgsele pensioniametile avalduse, millele lisab:
(RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232;
RK s 20.05.2009 jõust. 01.07.2010 - RT I 2009, 30, 177)
1) ivalla- või linnavalitsuse esindaja volikirja ja isikut tõendava dokumendi;
(RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232)
2) perekonnaseisuasutuse tõendi matusetoetuse taotlemiseks, kui surm on registreeritud Eestis, või, kui surm on registreeritud väljaspool Eestit, isiku surma tõendava dokumendi, mille on välja andnud välisriigi asjaomane asutus;
3) matuse korraldamise kulusid tõendavad dokumendid;
(RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232)
4) politseiasutuse või muu pädeva asutuse dokumendi, mis tõendab isiku surmast teadasaamise aega, kui matusekorraldaja saab matmata või tuhastamata isiku surmast teada rohkem kui 15 päeva pärast surmapäeva.

(2) Avalduses kinnitab matusekorraldaja, et talle ei ole hüvitatud matuse korraldamise kulusid teiste seaduste alusel.

(3) Riikliku matusetoetuse avalduse vormi kehtestab sotsiaalminister.

(4) (Kehtetu - RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)

§ 8. Matusetoetuse määramine

(1) Matusetoetuse määramise otsuse teeb matusekorraldaja elukoha või asukoha järgne pensioniamet või surma registreerinud perekonnaseisuasutuse asukoha järgne pensioniamet.
(RK s 18.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001, 102, 674;
RK s 20.05.2009 jõust. 01.07.2010 - RT I 2009, 30, 177)

(2) Matusetoetus määratakse, kui matusetoetuse avaldus on esitatud kuue kuu jooksul surmapäevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul.

(3) Kui matusekorraldaja saab isiku surmast teada rohkem kui 15 päeva pärast surmapäeva, määratakse talle matusetoetus, kui ta on sellekohase avalduse esitanud kuue kuu jooksul isiku surmast teadasaamise päevast arvates.

§ 9. Matusetoetuse määramise otsus

(1) Pensioniamet teeb otsuse matusetoetuse määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt matusetoetuse taotlemiseks vajalike dokumentide saamise päevale järgneval tööpäeval.

(RK s 18.12.2001 jõust.10.01.2002 - RT I 2001, 102, 674)

(2) Matusetoetuse määramata jätmisest teatatakse matusetoetuse taotlejale kohe. Toetuse taotlejale saadetakse otsus toetuse määramata jätmise kohta, kus peab olema nimetatud toetuse määramata jätmise põhjus koos viitega vastavale seadussättele, viie tööpäeva jooksul. Toetuse taotlejale tagastatakse originaaldokumendid ja tutvustatakse edasikaebamise korda.

§ 10. Matusetoetuse määramata jätmise alused

Matusetoetust ei määrata, kui:
1) käesoleva seadusega matusetoetuse saamiseks kehtestatud nõudeid ei ole täidetud;
2) toetuse taotleja esitab valeandmeid;
3) käsitletava surmajuhtumi korral on matusetoetus juba eelnevalt määratud;
4) toetuse taotleja ei kõrvalda puudusi ega esita täiendavaid dokumente ettenähtud tähtajaks.

(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)

§ 11. Matusetoetuse maksmine

(1) Matusetoetust makstakse ühekordse maksena matusekorraldaja asukoha järgse pensioniameti või surma registreerinud perekonnaseisuasutuse asukoha järgse pensioniameti kaudu maksja kulul matusekorraldaja arveldusarvele.
(RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232;
RK s 20.05.2009 jõust. 01.07.2010 - RT I 2009, 30, 177)

(2) Matusetoetus kantakse matusekorraldaja pangakontole kolme tööpäeva jooksul matusetoetuse määramise otsuse tegemisest arvates.
(RK s 22.10.2008 jõust.01.02.2009 - RT I 2008, 48, 264)

§ 12. Vaidluste lahendamine

Isik, kes leiab, et matusetoetuse määramisel või määramata jätmisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada matusetoetuse määramisega tegelenud pensioniameti direktorile vaide.

(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)

§ 13. Matusetoetuse tagasinõudmine

(1) Matusetoetust saanud isiku poolt teadvalt valeandmete esitamise tõttu alusetult makstud matusetoetus nõutakse tagasi pensioniameti põhjendatud otsuse alusel. Otsus saadetakse viie tööpäeva jooksul matusetoetust saanud isikule koos ettepanekuga jõuda kokkuleppele alusetult makstud toetussumma tagasimaksmises. Kui kokkuleppele ei jõuta, on pensioniametil õigus teha teadvalt valeandmeid esitanud isikule ettekirjutuse talle alusetult makstud matusetoetuse summa tagasi maksmiseks.

(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)

(2) Kui matusekulud hüvitatakse matusekorraldajale mõne teise seaduse alusel, on matusekorraldaja kohustatud saadud riikliku matusetoetuse summa pensioniameti arvele tagasi maksma viie tööpäeva jooksul matusekulude hüvitise saamise päevast arvates.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võib pensionamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sunniraha ülemmäär on 2000 krooni.

(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)

§ 13¹. Varem määratud matusetoetuse väljamaksmine

Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud matusetoetus makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras.

(RK s 22.10.2008 jõust.01.02.2009 - RT I 2008, 48, 264)

§ 13². Rakendussätted

(1) Matusetoetus määratakse ja makstakse kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud riikliku matusetoetuse seaduse kohaselt, kui isik on surnud enne 2009. aasta 1. juulit ja matusetoetuse avaldus on esitatud kuue kuu jooksul surmapäevast arvates. Kui matusekorraldaja sai isiku surmast teada rohkem kui 15 päeva pärast surmapäeva, siis määratakse ja makstakse matusetoetus, kui matusekorraldaja on avalduse esitanud kuue kuu jooksul isiku surmast teadasaamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui 2009. aasta 31. detsembril.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata valla- või linnavalitsusele.

(RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232)

§ 14. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.

Riigikogu esimees Toomas SAVI