AVALDATUD :
RT I 1995, 23, 334
REDAKTSIOON :
RK s 10.03.2010 jõust. 04.04.2010
RT I 2010, 12, 65
RK s 18.12.2008 jõust.26.01.2009
RT I 2009, 4, 26
RK s 08.02.2007 jõust.01.07.2008
RT I 2007, 17, 82
RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007
RT I 2007, 17, 82
RK s 15.12.2004 jõust.31.03.2005
RT I 2005, 1, 1
RK s 10.12.2003 jõust.01.01.2004
RT I 2003, 82, 551
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003
RT I 2002, 90, 521
RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002
RT I 2002, 63, 387
RK s 05.06.2002 jõust.28.06.2002
RT I 2002, 53, 337
RK s 17.01.2002 jõust.01.02.2002
RT I 2002, 9, 47
RK s 14.11.2001 jõust.01.02.2002
RT I 2001, 93, 565
RK s 06.06.2001 jõust.01.01.2002
RT I 2001, 58, 354
RK s 13.06.2001 jõust.22.07.2001
RT I 2001, 65, 375
RK s 14.06.2000 jõust.01.07.2000
RT I 2000, 51, 326
RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999
RT I 1999, 16, 275
RK s 15.12.98 jõust.17.01.99
RT I 1999, 1, 1
Riigikohtu PSK o 04.11.1998 Nr.7 jõust.04.11.1998
RT I 1998, 98/99, 1618
RK s 10.09.97 jõust.04.10.97
RT I 1997, 69, 1110
RK s 28.05.96 nr. 166 jõust.08.06.96
RT I 1996, 40, 773
RK s 16.05.96 nr. 161 jõust.08.06.96
RT I 1996, 37, 739
KEELESEADUS
Vastu võetud 21. veebruaril 1995.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Eesti keele staatus
(1) Eesti riigikeel on eesti keel.
(2) Eesti keele ametliku kasutuse aluseks käesoleva seaduse mõttes on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(3) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
(4) Riik soodustab eesti keele, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist ning arengut.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 2. Võõrkeel
(1) Iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on käesoleva seaduse mõttes võõrkeel.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
(2) Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena.
(3) Võõrkeele toetamise meetmed ei tohi kahjustada eesti keelt.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 21. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele, eesti viipekeele, viibeldud eesti keele ja võõrkeelte kasutamist, samuti käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamist ja vastutust keeleseaduse nõuete rikkumise eest.
(2) Äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks käesoleva seaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja tööohutus. Eesti keele oskuse ja kasutamise nõude kehtestamine peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 3. Asjaajamiskeel
(1) Riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste (edaspidi kohaliku omavalitsuse) asjaajamiskeel ning Eesti kaitsejõudude teenistus- ja käskluskeel on eesti keel. Erandid sätestatakse käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatükis.
(2) Keelte kasutamine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses sätestatakse vastavate seadustega.
§ 4. Eesti keele kasutamise õigus
(1) Igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes.
(RK s 14.11.2001 jõust.01.02.2002 - RT I 2001, 93, 565)
(11) Kurdi või vaegkuulja eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suhtlemise õigus tagatakse tõlketeenuse võimaldamisega õigusaktides sätestatud korras.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
(2) Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide kõigile töötajatele peab olema tagatud eestikeelne tööalane teave, kui seadus ei sätesta teisiti.
(RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275;
RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 5. Eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuded
(RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)
(1. lõige kehtetu - RK s 15.12.98 jõust.17.01.99 - RT I 1999, 1, 1)
(2) Avalikud teenistujad ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajad, samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajad, notar, kohtutäitur, vandetõlk ja nende büroo töötajad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks.
(RK s 14.11.2001 jõust.01.02.2002 - RT I 2001, 93, 565)
(3) Äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele sätestatakse eesti keele oskuse nõue tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel juhul, kui see on õigustatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud avalikes huvides.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.07.2000 - RT I 2000, 51, 326)
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikute kohustusliku keeleoskustaseme määramisel võetakse aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud ja käesoleva seaduse lisas 1 kirjeldatud keeleoskustasemed.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.07.2008 - RT I 2007, 17, 82;
RK s 18.12.2008 jõust.26.01.2009 - RT I 2009, 4, 26
(5) Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
(6) Eesti keele oskuse nõudeid ei kohaldata isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.07.2000 - RT I 2000, 51, 326)
§ 51. Eesti keele tasemeeksam
(1) Eesti keele oskust hinnatakse eesti keele tasemeeksamil.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
(2) Tasemeeksamite läbiviijate ja hindajate loetelu kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
(3) Tasemeeksameid korraldava asutuse määrab ning tasemeeksamite läbiviimise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
(4) Kui eksaminand ei ole rahul tasemeeksami tulemusega, on tal õigus 30 päeva jooksul pärast selle teatavaks tegemist esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vaie oma eksamitulemuse läbivaatamiseks.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
(5) Tasemeeksami tulemuste kohta esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustatakse tasemeeksami vaidekomisjon, mille koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
(6) Vaidekomisjon vaatab esitatud vaide läbi 30 päeva jooksul arvates selle saamisest ning teeb ühe järgmistest otsustest:
1) jätta vaie rahuldamata;
2) teha tasemeeksami hindajale ettekirjutus eksamitöö uuesti läbi vaadata;
3) rahuldada vaie ning teha vajaduse korral tasemeeksameid korraldava asutuse juhile ettekirjutus eesti keele tasemetunnistuse väljastamiseks.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
(7) Võõrkeelse põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele lõpueksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister. Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
(8) Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavate muu õppekeelega õppegruppide lõpetajate eesti keele riigieksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
(9) Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isikud, kes on omandanud hariduse eesti keeles vähemalt ühel järgmistest tasemetest:
1) põhiharidus;
2) üldkeskharidus;
3) põhihariduse baasil kutsekeskharidus;
4) põhihariduse baasil keskeriharidus;
5) kõrgharidus.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
(10) Eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule väljastab tasemeeksameid korraldava asutuse juht eesti keele tasemetunnistuse, mille vormi ja väljastamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
(11) Eesti keele tasemeeksamite ja -tunnistuste üle arvestuse pidamiseks asutab
Vabariigi Valitsus riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu (edaspidi
tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu).
(RK s 10.03.2010 jõust. 04.04.2010 - RT I 2010, 12, 65)
(12) Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu põhimääruse kehtestab
Vabariigi Valitsus.
(RK s 10.03.2010 jõust. 04.04.2010 - RT I 2010, 12, 65)
(13) Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogu vastutav töötleja on Haridus-
ja Teadusministeerium.
(RK s 10.03.2010 jõust. 04.04.2010 - RT I 2010, 12, 65)
(14) Tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogus olevatele andmetele on
juurdepääsuõigus tasemeeksamite ja -tunnistuste andmekogusse kantud isikul teda
puudutavate andmete osas, samuti teistel isikutel seaduse või välislepinguga
ettenähtud ülesannete täitmiseks.
(RK s 10.03.2010 jõust. 04.04.2010 - RT I 2010, 12, 65)
§ 52. Tasemeeksamile suunamine ja eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistamine
(1) Kui riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul (edaspidi keeleametnik) on järelevalve käigus tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku keeleoskus ei vasta õigusaktides sätestatud keeleoskustaseme nõuetele, suunatakse isik keeleametniku ettekirjutusega tasemeeksamile.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmise tähtaja määramisel võetakse arvesse aega, mis kulub nõutaval tasemel keeleoskuse omandamiseks. Kui isik on sooritanud ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul nõutaval tasemel eesti keele eksami, siis on tal õigus taotleda keeleõppekulu hüvitamist kuni 100 protsendi eesti keele õppe eest tasutud õppeteenustasu ulatuses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeleõppe kulu hüvitatakse kodakondsuse seaduse § 81 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmäära ulatuses.
(4) Tasemeeksameid korraldava asutuse juht tunnistab keeletunnistuse kehtetuks, kui isik ei ole keeleametniku ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul sooritanud vähemalt keeletunnistusel märgitud tasemele vastavat tasemeeksamit. Keeletunnistuse kehtetuks tunnistamise otsus tehakse kuue kuu jooksul ettekirjutuses määratud tähtaja lõppemisest arvates.
(5) Keeletunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest teatab tasemeeksameid korraldava asutuse juht või tema poolt volitatud isik isikule kirjalikult posti teel tähtkirjaga või allkirja vastu.
(6) Tasemeeksameid korraldava asutuse juht ei tee keeletunnistuse kehtetuks tunnistamise otsust varem kui 30 päeva möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teate saatmise päevast.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 6. Hariduse omandamine eesti ja võõrkeeles
Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused tagavad seaduses ettenähtud korras eestikeelse hariduse omandamise võimaluse kõigis neile kuuluvates õppeasutustes, samuti võõrkeelse hariduse omandamise võimaluse seaduses ettenähtud korras.
11. peatükk
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
RIIKLIK JÄRELEVALVE
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 61. Riikliku järelevalve teostaja
(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Keeleinspektsioon (edaspidi inspektsioon).
(2) Riikliku järelevalve prioriteedid igaks aastaks kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega hiljemalt eelmise aasta 1. septembriks.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 62. Inspektsiooni pädevus ning riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused
(1) Inspektsiooni pädevuses on kontrollida eesti keele ja võõrkeelte kasutamist, eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuete täitmist seaduses ja seaduse alusel sätestatud valdkondades.
(2) Keeleametnikul on õigus kontrollida:
1) ametliku keelekasutuse vastavust eesti kirjakeele normile;
2) riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asjaajamiskeelele kehtestatud nõuete täitmist istungite pidamisel, dokumentide menetlemisel ja isikutega suhtlemisel;
3) avalike teenistujate, töötajate ja füüsilisest isikutest ettevõtjate keeleoskusnõuete kehtestamist;
4) võõrkeelte kasutamist tööalases suhtlemises ja informatsiooni edastamisel;
5) avalike teenistujate, töötajate ja füüsilisest isikutest ettevõtjate eesti keele oskust ning suunata nõuetele mittevastava keeleoskusega avalik teenistuja või töötaja tasemeeksamile.
(3) Oma ülesannete täitmisel on keeleametnikul õigus:
1) takistamatult kontrollida käesoleva seaduse ja teiste keeleoskust ning keelekasutust sätestavate õigusaktide nõuete täitmist;
2) saada järelevalveks vajalikku teavet, tutvuda järelevalveks vajalike dokumentide või nende koopiatega ning saada nendest ärakirju või väljavõtteid;
3) teha tasemeeksameid korraldava asutuse juhile ettepanek tunnistada avaliku teenistuja, töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja keeletunnistus kehtetuks käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 kirjeldatud juhtumil;
4) teha tööandjale ettepanek lõpetada töötajaga tööleping või teha avaliku teenistuja ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepanek vabastada avalik teenistuja ametikohalt, kui töötaja või avalik teenistuja ei oska eesti keelt nõutaval tasemel;
5) teha riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse hallatavale asutusele, äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või nende ametiisikutele või töötajatele ettekirjutusi käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks.
(4) Keeleametnik on kohustatud oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.
(5) Keeleametnik on kohustatud hoidma talle ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud äri- ja kutsesaladusi ning muud juurdepääsupiiranguga teavet, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 63. Ettekirjutus ja otsus
(1) Ettekirjutuses märgitakse:
1) isiku nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;
2) õigusrikkumise asjaolude kirjeldus;
3) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;
4) ettekirjutuse õiguslik alus;
5) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
7) ettekirjutuse teinud keeleametniku nimi, ametikoht ja allkiri;
8) ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg ja kord;
9) hoiatus käesoleva seaduse §-des 261–266 sätestatud meetmete ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendite rakendamise võimaluse kohta.
(2) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
2. peatükk
Võõrkeelte kasutamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes
§ 7. Avalikele teenistujatele ja töötajatele esitatavad eesti keele valdamise ja kasutamise nõuded
Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, peavad avalikud teenistujad ja töötajad valdama eesti keelt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete piires.
(RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)
§ 8. Asjaajamine võõrkeeles
(1) Kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud juhul.
(RK s 06.06.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 58, 354)
(2) Kui riigiasutus või kohalik omavalitsus ei nõua kohe avalduse, taotluse või muu dokumendi tõlget eesti keelde, loetakse võõrkeelne dokument asutuse poolt vastuvõetuks.
(RK s 06.06.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 58, 354)
(3) Seaduses sätestatud juhtudel on riigiasutusel või kohalikul omavalitsusel õigus nõuda tõlke notariaalset kinnitamist. Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohalik omavalitsus dokumendi tagastada või selle tõlkida esitaja nõusolekul ja kulul.
(RK s 06.06.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 58, 354)
(4) Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse teenistujate ning töötajatega, samuti notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida need teenistujad või töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, suheldakse tõlgi vahendusel ning kulud katab eesti keelt mittevaldav isik, kui seadusega ei sätestata teisiti.
(RK s 17.01.2002 jõust.01.02.2002 - RT I 2002, 9, 47)
§ 9. Välissuhtluse keel
Riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel ning nende avalikel teenistujatel ja töötajatel on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt.
(RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)
§ 10. Vähemusrahvuse keele kasutamise õigus
(1) Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametiisikutelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles.
(2) Omavalitsusüksuse püsielanik on Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.
(3) Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest vastava aasta 1. jaanuari seisuga.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 11. Vähemusrahvuse keele kasutamine asjaajamiskeelena
Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena vastava kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemus-rahvuse keelt.
§ 12. Kirjavahetuse keel
Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, toimub kirjavahetus riigiasutustega ja teiste kohalike omavalitsustega eesti keeles.
§ 13. Pitsatite, templite, kirjaplankide, kuulutuste, kutsete ja teadaannete keel
(1) Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, peavad pitsatid, templid ja kirjaplangid olema eestikeelsed.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohalikus omavalitsuses peavad kutsed, kuulutused ja teadaanded olema eestikeelsed, millele kohalik omavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde.
3. peatükk
Vähemusrahvuse keele kasutamine vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustes
§ 14. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse keel
(1) Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus võib sisemise asjaajamise keelena kasutada oma vähemusrahvuse keelt.
(2) Kultuuriomavalitsuse suhtlemine nii riigiasutuste kui ka nende kohalike omavalitsustega, kus sama vähemusrahvuse keel pole sisemise asjaajamise keelena kasutusel, toimub eesti keeles.
§ 15. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse pitsatite, kirjaplankide, kuulutuste, teadaannete ja templite keel
(1) Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse pitsatid peavad olema eestikeelsed.
(2) Ametlikud kirjaplangid, kuulutused, teadaanded ja templid peavad olema eestikeelsed, millele kultuuriomavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde.
4. peatükk
Keelte kasutamine muudes valdkondades
§ 16. Tarbija õigus eestikeelsele teabele
Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele vastavuses tarbijakaitseseadusega.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 17. Aruandluse keel
Eestis registreeritud asutuste, äriühingute ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste aruandlus toimub eesti keeles seadustega ettenähtud korras.
(RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)
§ 18. (Kehtetu - RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
5. peatükk
Nimed, nimetused ja teave
§ 19. Kohanime kirjutamine
Kohanime kirjutamisel lähtutakse kohanimeseaduses sätestatust.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 20. Isikunime kirjutamine
Isikunime kirjutamisel lähtutakse nimeseaduses sätestatust.
(RK s 15.12.2004 jõust.31.03.2005 - RT I 2005, 1, 1)
§ 21. Asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja pitsatid, templid ja kirjaplangid
(RK s 14.06.2000 jõust.01.07.2000 - RT I 2000, 51, 326)
(1. lõige välja jäetud - RK s 28.05.96 nr. 166 - jõust.08.06.96 - RT I 1996, 40, 773)
(2) Eestis registreeritud asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja pitsatid, templid ja kirjaplangid on eestikeelsed. Eestikeelsele tekstile võib asutus, äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja lisada tõlke võõrkeelde.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.07.2000 - RT I 2000, 51, 326)
§ 22. Nime rahvusvaheline kuju
(1) Eesti koha-, kodaniku, asja-, äriühingu, asutuse või mittetulundusühingu ja sihtasutuse nime rahvusvaheline ladinatäheline kuju on samane Eestis kasutatavaga.
(RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nimede kirjutamisel muud tähestikku kasutavas keeles rakendatakse kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreegleid.
§ 23. Teabekeel
(1) Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatud juhtudel.
(2) Avaliku teabe eestikeelsele tekstile võib lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav kui eesti keele piirkondlik erikuju või võõrkeelne tekst.
(3) Avalikel üritustel tagab korraldaja olulise võõrkeelse teabe teksti tõlke eesti keelde.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 24. Riiklike registrimärkide keel
Riiklike registrimärkide tähekombinatsioonid võivad sisaldada ainult ladina tähti.
§ 25. Audiovisuaalse teose, televisiooni- ja raadiosaate ning reklaami võõrkeelse teksti tõlge
(1) Audiovisuaalse teose (sealhulgas saate ja reklaami) avalikustamisel (sealhulgas edastamisel telejaama või kaabelvõrgu vahendusel), peab võõrkeelsele tekstile olema lisatud adekvaatne eestikeelne tõlge.
(2) Eestikeelset tõlget ei nõuta vahetult taasedastatavate saadete, keeleõppesaadete või omatoodetud võõrkeelsete uudiste diktoriteksti ja otsesaadete puhul.
(3) Eestikeelset tõlget ei nõuta võõrkeelsele kuulajale suunatud raadiosaadete puhul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eestikeelse tõlketa võõrkeelsete uudiste ja otsesaadete maht ei tohi ületada 10 protsenti nädala omatoodangu mahust.
(RK s 10.09.97 jõust.04.10.97 - RT I 1997, 69, 1110)
§ 26. Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nime kasutamine
(1) Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nimi ei kuulu tõlkimisele.
(2) Riigikogu kirjutatakse ladina tähestikku kasutavates võõrkeeltes samaselt eestikeelsega, muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega.
(3) Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nime asemel või täiendina võib kasutada mitteametliku nimetusena mõistet "parlament" nii eesti keeles kui ka võõrkeeltes.
51. peatükk
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
VASTUTUS
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
§ 261. Eesti keele kasutamise nõuete rikkumine
(1) Eesti keele kasutamise nõuete eiramise eest riigiasutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku ja tema asutuse, kohaliku omavalitsuse või nende hallatavate asutuste, äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse asjaajamises, kirjavahetuses, aruandluses, isikutega suhtlemises või töötajatele tööalase teabe edastamisel, samuti pitsatitel, templitel või kirjaplankidel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
§ 262. Keelenõuete rikkumine meedias
(1) Võõrkeelse audiovisuaalse teose, raadio- või telejaamade võõrkeelsete saadete või avalikkusele suunatud rahvusvaheliste ürituste edastamisel eestikeelse tõlke puudumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
§ 263. Keelenõuete rikkumine Eesti kaitsejõududes
Keelenõuete rikkumise eest Eesti kaitsejõududes – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
§ 264. Keeleoskusnõuete rikkumine
Tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmise, samuti avaliku teenistuja või töötaja poolt keeleoskusnõuete eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
§ 265. Eesti keele kasutamise nõude ja kirjakeele normi rikkumine
(1) Avalikul sildil, viidal, kuulutusel, teadaandes või reklaamis eesti keele kasutamise nõude eiramise, samuti ametlikus keelekasutuses või nimede ümberkirjutuses eesti kirjakeele normi rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
§ 266. Eesti keele kasutamise nõuete rikkumine tarbijate teenindamisel
(1) Eesti keele kasutamise nõuete rikkumise eest tarbija teenindamisel ja eestikeelse märgistuse või kasutusjuhendi puudumise eest kaupadel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
§ 267. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 261–266 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 261–266 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keeleinspektsioon.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
6. peatükk
Lõppsätted
§ 27. (Kehtetu -RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 28. (Kehtetu -RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 281. (Kehtetu -RK s 10.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 82, 551)
§ 282. (Kehtetu -RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 283. Riiklik programm venekeelse kooli integreerimiseks Eesti haridussüsteemi
Vabariigi Valitsus käivitab 2007. aastast riikliku programmi venekeelse kooli, sealhulgas koolieelsete lasteasutuste integreerimiseks Eesti haridussüsteemi. Nimetatud programm hõlmab ka õpetajakoolitust.
(RK s 08.02.2007 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 17, 82)
§ 284. Eesti keele oskust tõendavate tunnistuste vastavus
(1) Enne 2008. aasta 1. juulit väljastatud eesti keele tasemetunnistused loetakse vastavaks järgmiselt:
1) algtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B1-taseme tunnistusele;
2) kesktaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B2-taseme tunnistusele;
3) kõrgtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele C1-taseme tunnistusele.
(2) Enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistusi arvestatakse keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isikute puhul, kelle keeleoskus on tööandja hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Tööandjal on kahtluse korral õigus pöörduda inspektsiooni poole hinnangu saamiseks isiku keeleoskuse piisavuse kohta.
(RK s 18.12.2008 jõust.26.01.2009 - RT I 2009, 4, 26
§ 29. Õigusaktide muutmine
(1) Tunnistatakse kehtetuks Eesti NSV keeleseadus (ENSV Teataja 1989, 4, 60; RT I 1993, 20, 352; 1994, 49, 804).
(2) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 23 8. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(8) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu istungite protokollid vormistada antud omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keeles, kuid neile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.";
2) paragrahvi 41 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus."
§ 30. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. aprillil.
Riigikogu esimees Ülo Nugis
|
Lisa 1
keeleseaduse juurde (RK s 18.12.2008 jõust.26.01.2009 - RT I 2009, 4, 26) |
|
C-tase |
C2 |
Mõistab vaevata kõike kuuldut ja loetut. Oskab resümeerida eri tüüpi suuliste ja kirjalike allikate teavet ja sõnastada neis esitatud põhjendusi ja arutlusi. Oskab end spontaanselt, ladusalt ja täpselt väljendada, eristades ka keerukamate situatsioonide peenemaid tähendusvarjundeid. |
|
C1 |
Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid. |
|
B-tase |
B2 |
Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. |
|
B1 |
Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane. |
|
A-tase |
A2 |
Mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega, nagu info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö. Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. |
|
A1 |
Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama. |
